Kasutaja:Pusle8/e-kursus-2015/osa5/eripärad

Juhtsektsioon

Lugeja jaoks enamasti tähtsaim osa Vikipeedia artiklis on selle juhtsektsioon ehk kokkuvõte. Juhtsektsioon paikneb artikli alguses, enne sisukorda, ning annab ülevaate nähtusest selles ulatuses, kui see on artiklis kaetud. Juhtsektsioon peab esile tooma nähtuse tähelepanuväärsuse, mainima olulist kriitikat või vastuolusid. Paljudele lugejatele ongi juhtsektsioon ainus osa, mida artiklist loetakse, mistõttu peab selle asjakohasusega vaeva nägema.

Juhtsektsioon peab olema eraldi loetav artikli lühikokkuvõttena. Ta määratleb teema, esitab konteksti, kirjutab lahti, miks teema on tähelepanuväärne ning võtab kokku kõik tähtsamad punktid (sealhulgas tähtsamad vastuolud). Juhtsektsiooni sisu peaks olema vastavuses artikli sisuga ning tähtsamatele teemadele tuleb pühendada ka rohkem ruumi. Kogu juhtsektsioon peab olema toestatud teksti ja allikatega artikli alateemades. Ebasoovitaval juhul, kui juhtsektsioonis leidub infot, mida pole hiljem lahti kirjutatud, peab veenduma, et väited on piisavalt viidatud, et teised toimetajad saaksid hiljem leiu lahti kirjutada.

Juhtsektsiooni pikkus sõltub artikli pikkusest, aga enamasti ei ole seal rohkem kui neli lõiku. Kui artikkel on pikk ja juhtsektsioonis on mitu lõiku, peab esimene lõik edasi andma kõige tähtsama. Juhtsektsioonil ei ole pealkirja ning muude ülesannete kõrval juhatab ta ka lugeja teksti sisse. Vikipeedia artiklitel ei ole eraldi sissejuhatust.

Esimene lause

Kõige tähtsam osa juhtsektsioonis on nähtuse määratlus või definitsioon. See esitatakse artikli esimeses lauses või lausetes ning annab edasi nähtusest kõige põhilisema ja tähtsama. Määratlus loob piisava konteksti, et tavalugeja mõistaks nii artikli sisu, kui ka seda miks aines on tähelepanuväärne. Artikli alguses peab olema esitatud mõiste praegu kehtiv määratlus. Kui mõistel on olemas ajaloolisi määratlusi, tuleks neist rääkida põhiteksti esimeses alajaotuses. Määratluses peaks ära nimetama ka valdkonna või valdkonnad, milles mõistet samas tähenduses kasutatakse.

Vikipeedia määratlused peaksid kokku võtma nähtuse nii, nagu see on artikli põhiosas kirjeldatud. Vikipeedias võib ette tulla, et artikkel koondab nähtuse juures rohkem erinevaid aspekte kui ükski tema allikatest. Sellisel juhul on võimalik, et Vikipeedia artikli määratlus osutub laiemaks või täpsemaks kui üheski artikli allikatest. See ei moodusta aga originaaluurimust, vaid on lihtsalt artikli sisu adekvaatseks esituseks. Vikipeedia määratlused võivad sel moel olla teadmiste esirinnas ning pakkudagi parimat definitsiooni mõnele nähtusele. Seetõttu ei ole tarvilik nõuda, et Vikipeedia artiklites leiduvad kattuksid üheski allikas toodud määratlustega.

Esimene lõik

Esimene lõik võtab kokku artikli kõige olulisemad punktid. Ta seletab artikli ainese lahti nii, et lugeja oleks valmis sellele järgnevaks üksikasjalikumaks käsitluseks. Teema olulisus ei pruugi olla tavalugejale mõistetav isegi, kui ta mõistab alguses paiknevat määratlust ning esimeses lõigus tasub seda tihti pikemalt lahti kirjutada. Seda muu hulgas kasutamata sõnu "tähtis" või "oluline", kuna need sõnad ei lisa artiklile sisu (sellest rohkem järgmises õppetükis). Pea silmas aga, et juhtsektsioon on artikli kokkuvõte, mitte sissejuhatus sellele ning juhtsektsiooni sisu peaks olema pikemalt lahti kirjutatud artikli põhiosas.

Ülejäänud juhtsektsioon

Järgmised juhtsektsiooni lõigud peaks andma ülevaate artiklist. Nad peaksid sisaldama artikli põhipunkte, nende olulisust ning välja tooma tähtsamad vastuolud, kui neid leidub. Juhtsektsiooni pikkus sõltub artikli pikkusest. Üldiselt vähem kui 15 000 tähemärgiga artiklil võiks olla juhtsektsioon üks või kaks lõiku pikk. Pikema artikli puhul sobib kolm kuni neli lõiku.

Iga fraas ja lause juhtlõigust peaks olema pikemalt avatud artikli põhiosas. Hea on, kui need on esitatud samas järjekorras. Vikipeedia on mõnikord ebatäielik ning puuduste leidmisel tuleks aidata viia juhtlõik ja artikkel vastavusse, vajadusel nihutades informatsiooni artiklite või artikliosade vahel. Samas on olukord, kus juhtsektsioon räägib asjadest, mida artikli põhiosa ei sisalda, palju halvem kui see, kus põhiosa kajastab veel juhtsektsiooni kaasamata infot.

Juhtsektsioon võiks pakutava sisuga äratada lugejas huvi lugeda ka ülejäänud artiklit, et saada üksikasjalikumaid teadmisi esitatud faktide kohta. Artikli lugemine ei tohiks aga pakkuda neile enam suuri üllatusi. Kõige tähtsam peaks olema juhtsektsioonist välja loetav. Pea meeles, et Vikipeedia juhtsektsioon ei ole sama kui "Sissejuhatus" mõnes teises formaadis.

Pea meeles

• Juhtsektsiooni muudatused põhinevad artikli põhiosa muudatustele.
• Juhtsektsioon ei tohiks sisaldada viiteid, mida ei ole kasutatud põhiartiklis.
• Juhtsektsiooni peamine eesmärk on võtta kokku artikli sisu, mitte nähtus ise.
• Juhtsektsioon peab lugeja ette valmistama artikliks ning tooma esile tähtsama ja huvitavama.
• Juhtsektsioon võiks olla kuni neli lõiku pikk.

Miks toimetada juhtlõiku pärast alateemasid

Juhtsektsiooni on mõtet uuendada alles artikli sisu järel kolmel heal põhjusel. 1) See hoiab artikli teksti juhtsektsiooniga sünkroonis. Võttes artikli kokku, lubab juhtsektsioon ühtlasi, et artikli põhiosast on võimalik lugeda rohkem iga juhtsektsiooni väite kohta. Praktikas võib kohata palju artikleid, kus see vastavus on poolik, kuna töö on jäänud pooleli, ent Vikipeedia püüdleb terviklike artiklite poole. 2) Parim viis ainest kokku võtta ilmneb enamasti pärast seda, kui artikli sisu on kirjutatud. Kui Sa lisad uue punkti juhtsektsiooni enne, kui vastav sisuosa on kirjutatud, on Sul ainult aimdus, mis sellesse sisuossa tuleb. Kui sisuosa on juba loodud, tead Sa seda kindlalt. Mõnikord aitab kokkuvõte kirjutamine küll sisu kavandada ning seda võib teha mustandi järgus. 3) Mõne vaieldava teema puhul satuvad toimetajad vaidlustesse juhtsektsiooni sisu üle. Konstruktiivne vaidlus kokkuvõtte pinnal on palju keerulisem kui konkreetsete faktide pinnal. Juhtsektsioonis ei ole enamasti ruumi üksikasjadeks ning argumente saab detailsemalt esile tuua põhitekstis.

Lisasektsioonid

Lisaks teemade kaupa jaotatud tekstiosale on artiklil ka hulk lisasektsioone. Neid kasutatakse samuti vastavalt vajadustele ja võimalustele. Tüüpilised lisad on toodud siin.

• Teosed - näiteks, kui artikkel räägib nt kunstnikust või kirjanikust. Mõnikord võib kohane olla "Publikatsioonid", "Diskograafia", "Filmid" jne.
• Vaata lisaks - viited nähtusega seotud artiklitele eesti Vikipeedias.
• Märkused - kui teksti sees on lisaseletusi.
• Soovitatav kirjandus - kui on soovitada huvilistele lisamaterjale. Võib ka lihtsalt "Kirjandus".
• Välislingid - seotud allikatele, mis ei ole eestikeelses Vikipeedias.
• Viited - sisaldavad teksti sees tehtud viiteid. Neist tuleb pikemalt juttu neljandas õppetükis.
• Kategooriad - aitavad siduda artikleid teemade kaupa. Näitavad artikleid, mis on juba mõnel teemal kirjutatud.

Veel info esitamise viise

Lisaks nimetatud tekstipõhistele lisasektsioonidele pakub viki-keskkond ka lisavõimalusi info esitamiseks.

Tabelid

Vikipeedia keskkond võimaldab artiklitesse paigutada tabeleid. Tabelid võimaldavad info asetada kergesti loetavasse tulpade ja ridade koondesitusse. Tabeleid tuleb kasutada siis, kui esitatav info on selleks piisavalt keeruline. Lihtsat informatsiooni on parem esitada teksti sees või tavalise nimekirjana.

Tabelites on hea esitada näiteks arvandmeid, keelelisi vastavusi või teoseid vastavalt tüüpidele. Tabeleid saab ka vastavalt tähestikule või arvule sorteerida.

Tabeli pealkirjad peaksid olema lühikesed ja seletama iseennast. Tabeli olemasolu oleks hea siduda põhitekstiga, et lugeja teaks, millal on parim hetk tabelit vaadata ning millise sisuosaga ta seondub. Tabelite asukoht artiklis võib erineda näiteks arvuti- ja mobiilivaates, mistõttu ei tasu tabeli asukohta teksti sees mainida.

Tabelite tegemise juhendit saab vaadata siit: Juhend:Tabelite_tegemine

Pildid

Viki-keskkond lubab lisada artiklitele pilte. Tihti võib pilt, olgu see foto või joonis, anda sisu edasi edukamalt kui pikem jutt. Kui pilte on võimalik kasutada, püüa leida neile koht artiklis, kus nad seonduvad tekstiga. Pilt nähtusest enesest sobib tihti juhtsektsiooni juurde. Kui Sa ei ole kindel, kas lugeja taipab õigel hetkel pilti vaadata, tasub viidata sellele ka teksti sees, nt "(vt illustratsioon)".

Vikipeedias on lubatud kasutada Wikimedia Commonsisse laetud pilte. Wikimedia Commonsist räägime rohkem ülejärgmises õppetükis.

Juhend eesti Vikipeedias piltide kasutamiseks on siin: Vikipeedia:Piltide_kasutamine.

Mallid

Vikikeskkonnas on korduvate tööde lihtsustamiseks loodud mallid. Neid kasutatakse nii info kompaktseks ja ühtseks esitamiseks kui ka Vikipeedia toimetajate vaheliseks suhtluseks. Näiteks riikide (vt mall Mall:Riik). või Eesti asulate (vt mall Mall:EestiAsula) puhul kasutatakse malli, mis mahutab ära tavalised andmed, mida sel puhul kasutatakse. Vikipedistid kasutavad omavahelises suhtluses sagedasti malle tähistamaks, et artikkel tuleb keeletoimetada (vt Mall:Keeletoimeta) või siis, kui artikli sisu on arutluses vaidlustatud (vt mall Mall:Vaidlustatud).

Juhend mallide kasutamiseks on siin: Juhend:Mall.

Kui soovid näha nimekirja tavalistest mallidest, vt siia: Vikipeedia:Mallid.

Artiklitevahelised seosed

Viki-tehnoloogia, mida Vikipeedia kasutab, on spetsiaalselt loodud suure hulga informatsiooni haldamiseks ja ligipääsetavaks tegemiseks. Erilised vahendid on loodud artiklitevaheliste seoste loomiseks. Artiklitest saab teha nimekirju, artikleid saab paigutada nähtavatesse või nähtamatutesse kategooriatesse, ning hea Vikipeedia artikkel viitab enda sees paljudele teistele Vikipeedia artiklitele, olgu nad juba kirjutatud või alles ootamas kirjutamist. Vikipeedia artiklid pakuvad sedasi info avastamiseks ka muid vahendeid kui artikli algusest lõpuni lugemine.

Vikilingid

Oluline ja pidevas kasutuses vahend viki-keskkonnas artiklite omavahel sidumiseks on vikilink ehk Vikipeedia siselink. Vikilink on viide, mille saab kergesti luua ühelt Vikipeedia leheküljelt teisele sama Vikipeedia leheküljele. Neid on ka selles juhendis juba korduvalt kasutatud ning vikilingi võib tunda ära sinise või punase kirja järgi, millele saab vajutada.

Artiklite otstarbekas sidumine on, nagu kirjutaminegi, oskus, mida on võimalik õppida ning mis tuleb enama kogemuse ja praktikaga üha paremini välja. Vastused küsimustele, millal linkida või millal mitte linkida sõltuvad artiklist ja kontekstist. Tasub meeles pidada, et teistele artiklitele linkimine juhib lugejat ning võimaldab tal soovi korral lugeda mõnest teisest artiklist lisa. Samas peaksid artiklid olema loetavad ka iseseisvalt ning kindla küsimusega lugeja ei pruugi linkidele tihti vajutada.

Liigne linkimine võib viia lugeja mitmele ebavajalikule lehele ning üldiselt kahandada lugeja usku, et linkidest on abi. Samas võimaldab õigeaegne ja asjakohane linkimine lugeja aega säästa, kui mõne tundmatu termini või seotud nähtuse lehe niimoodi kohe kätte saab. Link näitab ka, kas vastav artikkel juba on eesti Vikipeedias olemas või mitte. Punane link näitab vajadust vastava artikli järgi. Sinine link lubab, et sealt saab lisainformatsiooni.

Linkide loomisel tasub läbi mõelda mitu tahku. Lingid peaksid olema asjakohased ning võiks oodata, et mõnel lugejal võib tõesti tekkida tahtmine leida naaberartikleid. Ei tasu linkida iga sõna oma artiklis. Lingid peaksid olema täpsed ja viitama kõige sobivamasse kohta. Veendu, et lingitud artikkel on see, mis Sa arvad ja mitte mõni samakõlaline sõna. Lingid ei peaks lähestikku korduma ning linkide sihtmärk peaks olema lugejale arusaadav.

Enamasti on sobiv, kui viidata uutele terminitele esimesel mainimisel. Pikkade artiklite puhul tasub seda teha mõnikord korduvalt.

Vikilingid toimivad mõlemat pidi ning kui Sa oled loonud uue artikli, tasub jälgida, et ka sellele viidataks. Vajadusel lisa olemasolevatele artiklitele siselingid oma artikli juurde.

Kategooriad

Vikikeskkond võimaldab lisada ka artiklitele ja muudele lehtedele kategooriaid. Kategooriate abil saab luua lehekülgede automaatseid nimekirju ning sedasi kergesti leida sarnaseid artikleid. Näiteks on niimoodi võimalik kergesti üles leida kõik Eesti ujujad, kellest on Vikipeedias artikkel. Kategooriad aitavad lugejal leida informatsiooni, kui ta ei tea täpselt, mida otsib, või soovib saada ülevaadet kõigist teatud valdkonna artiklitest. Kui lehekülg kuulub ühte või mitmesse kategooriasse, siis näeb teavet selle kohta lehekülje jaluses (või ülemises paremas nurgas, olenevalt eelistustes valitud kujundusest). Kategooriad aitavad lugejatel ja toimetajatel artikleid üles leida ning igale uuele artiklile tuleks lisada mõned kategooriad.

Vaata, millised kategooriad on eesti Vikipeedias: Eri:Kategooriad

Linkimine

Linke saab teha nurksulgude abil. Vikilingid ehk Vikipeedia-sisesed lingid töötavad topelt nurksulgudega [[nagu siin]]. Välislingid Internetti tehakse ühekordsete nurksulgude abil [neti.ee].

Linkida on võimalik ka täpsemalt alaosadele [[Kitarr#Ajalugu]] ning eesti Vikipeedias saab linke kergesti kohandada kontekstist tingitud käänetega, paigutades nurksulud sõna sisse. Näiteks lingid [[Eesti]]st ja [[Eesti]]sse viitavad artiklile Eesti, aga näitavad linki terve sõna ulatuses nagu siin: Eestist ja Eestisse. Linkides saab ka eraldada artikli nime tekstist, mis seda esindab püstkriipsu abil [[artikli nimi|nähtus tekstis]].

Vaata ka: Linkimine Vikipeedia juhendis

Kategooriad

Ükskõik, millises nimeruumis asuva lehekülje saab määrata valitud kategooriasse, lisades lehekülje teksti kategooriamärke [[Kategooria:Kategooria nimi]], milles "Kategooria nimi" asemele kirjutada valitud kategooria nimi.

Näiteks, kui soovid lisada artiklit nimega "Albert Einstein" kategooriasse "Inimesed", tuleb artikli teksti lisada märge [[Kategooria:Inimesed]]. Selle tulemusena ilmub artikli jaluses link vastavale kategoorialehele ja kategoorialehel link sellele artiklile. Kategooriamärget saab paigutada mis tahes kohta lehekülje tekstis, see ei mõjuta kategoorialingi asukohta kuvataval leheküljel. Link ei ilmu mitte seal, kuhu kategooriamärke lisasid, vaid ikka lehekülje jalusesse. Sellegipoolest on välja kujunenud tava, mille järgi kategooriamärked asuvad leheküljel artikli teksti taga.

Lehekülgi saab lisada rohkem kui ühte kategooriasse, lisades iga kategooria jaoks kategooriamärke. Kategoorialingid kuvatakse artiklis esinemise järjekorras.

Näiteks artikli "Frédéric Chopin" lisamiseks kategooriatesse "Poola pianistid" ja "Poola heliloojad" tuleb artikli teksti (enne interwikilinke) lisada kategooriamärked:

[[Kategooria:Poola pianistid]]

[[Kategooria:Poola heliloojad]]

Vaata ka: Vikipeedia juhend - Kategooriad

Määratluse vorm

Vikipeedias on välja kujunenud tavad artikli määratluseosa vormistamiseks. Tavade järgimine võimaldab väga lühikesesse lausesse paigutada võimalikult palju informatsiooni, mis on kõigile kogenud lugejatele arusaadav.

Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on rasvases kirjas ja võimalusel ainsuse nimetavas käändes. Märksõnaks võib olla kas eestikeelne termin, isiku nimi või objekti nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Võõrkeelsed märksõnad kirjutatakse kaldkirjas. Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks muud eesnimed, isanimi, hüüdnimi, varjunimi), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas. Need osad peaks samuti kirjutama rasvases kirjas. Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.

Märksõnale võivad määratluses järgneda rööpterminid (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artikli pealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb "ka"). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna (kaldkirjas) võimalik eestikeelne vaste. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht.

• Rasvast kirja saab teha kolme ülakomaga mõlemal pool teksti '''rasvane kiri'''.
• Kaldkirja saab teha kahe ülakomaga mõlemal pool teksti ''kaldkiri''.

Vaata ka Vikipeedia kujundusspikker