Kasutaja:NoraArwen

Vetikad kosmoses

Vetikate kasvatamist kosmosejaamades veel eriti rakendatud ei ole, kuid teadlaste korraldatud  uuringute kohaselt peaks see võimalik olema ja ühtegi ületamatut probleemi veel tuvastatud ei ole. Rahvusvahelises kosmosejaamas ( ISS ) tehtud katsed kasvatada vetikaid plastikkottides on tõestanud, et need suudavad elada ja paljuneda ka rasketes tingimustes.

Vetikad maal

Elutingimused Maal

Vetikad, nagu ka paljud taimed vajavad eluks vett, valgust, süsihappegaasi ja toitaineid (süsinik, fosfor, lämmastik, mikrotoitained). Maal elavad need niisketes kohtades (veekogud, lombid, maapind, mulla pindmised kihid, puude mahlanired), kus on vähegi valgust. Süsihappegaasi hangivad need õhust ja fotosünteesiks kasutatakse päikesevalgust. Soe keskkond soodustab vetikate kasvamist ja paljunemist.

Kasulikkus Maal

Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku ( ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust ). Paljud üherakulised vetikad elavad sümbioosis teiste organismidega. Näiteks samblikud võivad koosneda seentest ja rohevetikatest. Mitmed suured pruun- ja punavetikad on tööstuses tooraineks. Mõnedest punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel. Idamaades kasvatatakse vetikaid toiduks.

Vetikad kosmoses

Elutingimused kosmoses

Rahvusvahelise kosmosejaama tingimused erinevad maapealsetest: seal on kindel temperatuur, mikrogravitatsiooni tingimused ja vähe ruumi vetikate kasvatamiseks. Kosmoses oleva mikrogravitatsiooni tõttu peab vetikat ümbritsev vedelik asuma kinnises süsteemis ja vetikad peaksid olema pidevas, kuid mitte liiga intensiivses liikumises. Planktilistele vetikatele see probleeme valmistada ei tohiks. Kinnituspinda või gravitatsiooni gradienti vajavatele vetikatele võib selline keskkond olla eluks ebasobiv. Akvaariumile peaks olema ka mugav ligipääs, et vajadusel vetikaid sealt eemaldada. Kasvatades neid näiteks pesemisest tekkinud reovees, saavad need sealt piisavalt toitaineid. Fotosünteesiks vajaminev süsihappegaas tuleks juhtida läbi kultuuri. Eluks vajalikku valgust peaksid taimedele pakkuma spetsiaalsed valgustid.

Kasulikkus kosmosejaamas

Kosmosejaamas kasvavad vetikad võivad olla päris kasulikud, sest asjade transport Maalt kosmosejaama on väga kallis ja oleks hea kui kosmosejaam saaks mõningaid asju ise toota. Vetikad suudavad teatud määral puhastada inimese poolt kasutuses olnud vett ja toota osa kosmosejaamas vajaminevast hapnikust. Teadlaste hinnangul peaks süsihappegaasirikka õhu läbi vetikate juhtimine nende kasvu soodustama. Süsihappegaasirikka õhu sisse ja hapnikurikka õhu akvaariumist välja juhtimine peaks teadlaste arvates põhinema difusioonil.

 Lisaks hapniku tootmisele ja vee filtreerimisele saab vetikaid kasutada ka isetaastuva toiduna. Kosmonaudi põhitoiduks need ei sobi, küll aga saaks neid toidulisanditena kasutada, sest ta sisaldab kõiki kaheksat aminohapet, mida täiskasvanud inimese organism ise ei suuda sünteesida. Klorellas leidub rohkesti ka mitmesuguseid vitamiine. Joodi sisalduse tõttu sobivad need ka meditsiiniliseks kasutuseks. Lisaks eelnevatele kasudele on vees liikuvatel vetikatel ka rahustav mõju.

Klorella

Siiani on sobivaimaks kosmosejaamas kasvatatavaks vetikaks peetud klorella (Chlorella) vetikat. Klorella on üherakuline rohevetikas, mis võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. See on vähenõudlik ja paljuneb kiiresti. Klorella on üks kiireima kasvuga vetikatest. Ta paljuneb mittesuguliselt autospooridega, mis kujutavad endast väikesi emarakuga sarnanevaid tütarrakke, millest igaühest tekib uus vetikaisend. Selline paljunemine võib toimuda mitu korda ööpäevas ja nii võib üks klorella organism anda ööpäevas üle paarisaja järglase.