Kasutaja:MarcusRauniste/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Emotsioonisõnavara koosneb leksikaalsetest üksustest (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal saab emotsioonisõnavara jaotada kahte alaliiki: ekspressiivsed ja deskriptiivsed[1]. Suur emotsioonisõnavara võib aidata inimesel paremini emotsionaalseid kogemusi kirjeldada ning oma emotsioonidest teadlikum olla, mis omakorda aitab kaasa emotsioonide reguleerimisele[2]. Eestlaste emotsioonisõnavara koosneb peamiselt erinevatest tegevustest, seisunditest ja omadustest tuletatud nimisõnadest[1].

Liigitus[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressiivsed emotsiooniväljendid[muuda | muuda lähteteksti]

Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks. Tavalisemad näited on ekspressiivsetest emotsiooniväljenditest on "kurat võtaks!", "ups!", "jestas!", "issake!". Ekspressiivi ja teda esile kutsunud emotsiooni suhtele on iseloomulik kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivse emotsiooniväljendi täpne tähendus sõltub situatsiooni kontekstist ehk on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Ekspressiiv võib sisaldada vihjet kindlale emotsioonile (näiteks rõõmule: "rõõm sind näha!"), kuid ei pruugi ("jess!").[1]

Deskriptiivsed emotsiooniväljendid[muuda | muuda lähteteksti]

Deskriptiivseid emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse kirjeldamiseks või määratlemiseks. Erinevalt ekspressiivsetest emotsiooniväljenditest, ei pea deskriptiivse emotsiooniväljendi puhul eksisteerima ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Deskriptiivsed emotsiooniväljendid jagunevad omakorda otsesteks ja piltlikeks.[1]

Piltlikud emotsiooniväljendid[muuda | muuda lähteteksti]

Piltlikud emotsiooniväljendid koosnevad emotsioonidega seotud fraseologismidest[1]. Piltlike emotsiooniväljendite puhul eristatakse loomult kahte liiki: metafoorsed, näiteks eesti keeles viha kujutamine vedelikuna (viha voolab), ning metonüümilised[3][1].

Otsesed emotsiooniväljendid[muuda | muuda lähteteksti]

Otsesed emotsiooniväljendid kujutavad endast seda osa leksikast, mille funktsioon on tähistada erinevaid emotsioone ja ka eristada nende eri kvaliteete. Samuti võimaldavad otsesed emotsiooniväljendid näidata kvantitatiivseid erinevusi. See tähendab, et erinevad väljendid võivad tähistada üldjoontes sama emotsiooni, kuid eri tugevustes.[1]

Emotsioonisõnavara suurust mõjutavad tegurid[muuda | muuda lähteteksti]

Seos lugemisega[muuda | muuda lähteteksti]

Lugemissagedus ja emotsioonisõnavara suurus on omavahel positiivses korrelatsioonis. Üldjuhul suudavad sagedased lugejad toota rohkem emotsioonidega seotud sõnu, kui mittesagedased lugejad. Antud seosega on põhjendatud uuringute tulemusi, mille kohaselt on naissoost isikutel keskmiselt suurem emotsioonisõnavara kui meessoost isikutel, kuna keskmiselt loevad naissoost isikud rohkem kui meessoost isikud. Lisaks on ilukirjanduse lugemine seotud kõrgema empaatiavõimega.[2]

Emotsionaalse kõne andmekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti emotsionaalse kõne korpus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti emotsionaalse kõne korpust hakati looma aastal 2006. Korpuse eesmärkideks on toetada korpusepõhise kõnesünteesi loomist ja samuti võimaldada kõnes avalduvaid emotsioone uurida. Eesti emotsionaalse kõne korpuse loomine toimub kindla kavandi järgi[4]:

  1. emotsioonide valik
  2. lugemismaterjali valik
  3. lugejate valik
  4. kuulajate valik
  5. emotsioonide määramine lauses heli põhjal
  6. emotsioonide määramine lauses vaid kirjaliku teksti põhjal

Emotsioonide valik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti emotsionaalse kõne korpusesse on otsustatud koguda kurbust, viha ja rõõmu väljendavaid lauseid. Lisaks sellele on kogutud ka neutraalseid lauseid.[4]

Lugemismaterjali valik[muuda | muuda lähteteksti]

Lugemismaterjal on kogutud Eesti ajakirjandusest. Eesti emotsionaalse kõne korpuse üheks eesmärgiks on olla korpuspõhise emotsionaalse kõnesünteesi akustiline baas. Seetõttu võetakse peamise asjaoluna lugemismaterjali valikul arvesse seda, millist teksti süntesaator kõige tõenäolisemalt lugema peab. Lisaks määratakse, et kas tekstis eksisteerib vajaminev emotsioon.[4]

Lugejate valik[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti emotsionaalse kõne korpusesse on kogutud mitteprofessionaalsete lugejate tekste, kelle hääldus on korrektne ning hääl kuulajate jaoks vastuvõetav. Tähtis roll on lugeja isikuomadustel ja empaatiavõimel. Hea empaatiavõime suurendab tõenäosust, et lugeja suudab väljendada tekstis leiduvat emotsiooni. Isikuomadusi jälgides lähtutakse Suure Viisiku mudelist ja eelkõige tähtsustatakse neurootilisust ja ekstravertsust.[4]

Kuulajate valik[muuda | muuda lähteteksti]

Kuulajate valimisel arvestatakse, et ainult heli põhjal emotsiooni tuvastamine on kultuurispetsiifiline. Seetõttu valitakse inimesed, kellel oli antud kultuuriruumis pikaajaline kogemus. Ka kuulajate puhul pöörati tähelepanu isikuomadustele nagu ekstravertsus ja neurootilisus.[4]

Emotsioonide määramine lauses heli põhjal[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti emotsionaalse kõne korpuses eksisteerivate lausete emotsioon on määratud kindlaks tajukatsetega, milles kuulajal tuleb tuvastata emotsioon lauses, mis on kontekstist eraldatud. Tajukatsete tulemused näitavad korpuses, mitu protsenti kuulajaist määras lausele mingi kindla emotsiooni (kurbus, viha, rõõm, neutraalsus).[4]

Emotsioonide määramine lauses vaid kirjaliku teksti põhjal[muuda | muuda lähteteksti]

Katse viidi läbi selleks, et kindlaks määrata, milliste lausete emotsioonitajumist võib mõjutada tekst ise. Antud katses võeti kasutusele samad laused, mis tajukatseski. Selle katse tulemusena selgus, et tekst võib teatud juhtudel mõjutada seda, milline emotsioon tuvastatakse.[4] Sellest tekkis kaks liigendust:

  1. Emotsiooni kannab ainult hääl – emotsiooni osatakse määrata vaid kuulamise põhjal või lugemise põhjal määratud emotsioon erineb kuulamisel määratud emotsioonist[4]
  2. Emotsiooni määramist võis tajukatses mõjutada tekst ise – lugemise ja kuulamise põhjal määratkse sama emotsioon[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Vainik, Ene. 2002. Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?. Keel ja Kirjandus, 8, 537-553
  2. 2,0 2,1 Alexandra S. Dylman, Emilia Blomqvist, Marie-France Champoux-Larsson. 2020. Reading habits and emotional vocabulary in adolescents. Educational Psychology, 40: 6, 681-694
  3. Vainik, Ene; Velt, Anneli. 2006. Viha metafoorid ja kognitiivne mudel eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 2, 104–122
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Altrov, Rene. 2008. Eesti emotsionaalse kõne korpus: teoreetilised toetuspunktid. Keel ja Kirjandus, 4, 261-272