Kasutaja:Kuuskinen/liivakast

{{{nimi}}}
	[[File:{{{pilt}}}\|{{{pildi_suurus}}}\|alt={{{alt_tekst}}}\|upright=1.18]] {{{pildiallkiri}}}
Spetsifikatsioon
Mõõtmed
Tootmine
Seotud kosmoselaevad

See on kasutaja Kuuskinen liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia.

Hubble[muuda | muuda lähteteksti]

Päis[muuda | muuda lähteteksti]

Hubble'i kosmoseteleskoop (sageli ka HST või lihtsalt Hubble) on kosmoseteleskoop, mis viidi Maa-lähedasele orbiidile 1990. aastal on on endiselt töös.

See on üks suurimaid kosmoseteleskoope ning seda peetakse oluliseks uurimisseadmeks teadusele ja suhtluses avalikkusega. Hubble'i vaatlusobjektid valib välja Kosmoseteleskoobi Teadusinstituut, mis töötleb ka vaatlustulemusi. Teleskoobi igapäevast tööd juhib Goddardi kosmosekeskus. Teleskoop on nimetatud Ameerika Ühendriikide astronoomi Edwin Hubble'i auks.

Hubble'i kosmoseteleskoop on varustatud peegliga, mille diameeter on 2,4 meetrit ning viis selle teadusseadet vaatlevad kosmost ultraviolettkiirguse, nähtava valguse ja lähiinfrapuna lainealas. Kuna Hubble paikneb väljaspool Maa atmosfääri, on sel võimalik pildistada kõrgema resolutsiooniga fotosid, mille taustavalgus on nõrgem kui maapealsetel teleskoopidel. Hubble'i kosmoseteleskoop on pildistanud mitmed detailseimad fotod süvakosmosest ning mitmed selle vaatlused on viinud läbimurreteni astrofüüsikas, näiteks Universumi paisumise kiiruse tuvastamiseni.

Kosmoseteleskoobi idee avaldati esmalt 1923. aastal. Hubble'i rahastas ja ehitas 1970. aastatel Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA ning projekti panustas ka Euroopa Kosmoseagentuur. Kosmoseteleskoop pidi esmalt kosmosesse minema 1983. aastal, kuid projekti aeglustasid mitmed tehnilised probleemid, probleemid rahastusega ja 1986. aastal toimunud Challengeri katastroof. Hubble jõudis kosmosesse 1990. aastal, kuid kohe tekkis probleem selle peapeegliga, mida oli ehituse ajal valesti lihvitud. Probleemi parandas 1993. aastal toimunud teenindusmissioon STS-61.

Hubble on ainus kosmoseteleskoop, mis on projekteeritud selliselt, et seda saavad hooldada astronaudid. Kosmoseteleskoopi on külastanud viis teenindusmissiooni, mis on teleskoopi parandanud, uuendanud ja vanu süsteeme asendanud. Viimane teenindusmissioon külastas kosmoseteleskoopi 2009. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ettepannekud ja eelkäijad[muuda | muuda lähteteksti]

1923. aastal avaldas Saksa füüsik Hermann Oberth raamatu Die Rakete zu den Planetenräumen ("Rakett planeediruumi"), milles ta mainis kuidas oleks võimalik viia teleskoop Maa orbiidile, kasutades selleks raketti. 1946. aastal kirjeldas Ameerika Ühendriikide astronoom Lyman Spitzer kosmoseteleskoobi kaht peamist eelist maapealsete teleskoopide suhtes. Esiteks piiraks nurkeraldusvõimet (väikseim eraldusvõime, mille juures objekte saab selgelt eristada) pigem ainult difraktsioon, mitte atmosfääri turbulents, mis põhjustab tähtede vilkumist. Teiseks saaks kosmoseteleskoobiga jälgida infrapuna- ja ultraviolettvalgust, mida Maa atmosfäär tugevalt neelab.

Spitzer pühendas suure osa oma karjäärist kosmoseteleskoobi väljatöötamisele. 1962 esitas Rahvuslik Teaduste Akadeemia raporti, mis soovitas ehitada kosmoseteleskoobi ning 1965. aastal määrati Spitzer juhtima komiteed, mille ülesandeks oli kirjeldada suure kosmoseteleskoobi teaduslikud eesmärgid. Kosmoseteleskoobi arendusse andis olulise panuse ka Ameerika Ühendriikide astronoom Nancy Roman. Roman andis mitmeid avalikke loenguid, milles kirjeldas kosmoseteleskoobi suurt teaduslikku väärtust ning kui NASA alustas kosmoseteleskoobi planeerimist, liitus ta projektiga.

Kosmosepõhise astronoomiaga alustati väga väikeses mahus pärast Teist maailmasõda. Päikese esimene ultraviolettspekter saadi 1946. aastal ja NASA saatis 1962. aastal orbiidile Orbiting Solar Observatory (OSO), et saada UV-, röntgen- ja gammakiirguse spektreid. 1962. aastal saatis Suurbritannia orbiidile Ariel 1, mis uuris Päikest ning NASA saatis orbiidile kosmoseteleskoobi Orbiting Astronomical Observatory, mis töötas ainult kolm päeva. 1968 - 1972 vaatles ultraviolettkiirguse lainealas tähti ja galaktikaid Orbiting Astronomical Observatory 2 (OAO-2), mis töötas neli korda kauem kui algselt planeeritud.

OSO ja OAO missioonid näitasid, et kosmoseteleskoopidel võib astronoomiale olla oluline mõju. 1968. aastal töötas NASA välja plaanid kosmoseteleskoobi jaoks, mille peegli diameeter oli 3 m. Plaan sai nimeks Suur Kosmoseteleskoop (LST) ja selle start oli kavandatud 1979. aastaks. LST pidi olema astronautide abil hooldatav ning Space Shuttle'i programm näitas, et seda võimaldav tehnoloogia oli peagi saadaval.

Rahastus[muuda | muuda lähteteksti]

OAO programmi jätkuv edu tõttu hakkasid paljud astronoomid arvama, et Suur Kosmoseteleskoop (LST) peaks olema suurem eesmärk. 1970. aastal asutas NASA kaks komiteed, millest ühe eesmärgiks oli planeerida kosmoseteleskoobi tehniline pool ning teise eesmärgiks oli määrata kindlaks selle teaduslikud eesmärgid. Pärast komiteede loomist taotles NASA Kongressilt raha projektile, mis oli palju kulukam kui ükskõik milline teine maapealne teleskoop. Kongressis kaheldi projektis ning sellele eraldati soovitust vähem raha. 1974. aastal loobuti täielikult projekti rahastamisest.

1977. aastal taotles NASA peadirektor James Fletcher Kongressilt viit miljonit dollarit, et projektiga jätkata. NASA abidirektor kosmoseteaduse alal, Noel Hinners, tühistas täielikult projekti rahastamise, lootes et see ärgitab teadusringkondi võitlema täieliku rahastamise eest. Poliitiline trikk töötas ning vastuseks Hubble'i NASA eelarvest väljajätmisele koordineerisid astronoomid omavahel üleriigilise lobitöö, mille tulemusel andis Senat projektile pool soovitud rahastusest.

Rahastusprobleemide tõttu vähendati projekti mahtu ning peapeegli diameetrit vähendati planeeritud kolmelt meetrilt 2,4 meetrini. Testkosmoseteleskoobist loobuti ning rahastusprobleemide leevendamiseks asuti Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) koostööd tegema. ESA toetas projekti rahaliselt, tarnis mitmed esimese põlvkonna mõõteseadmed ja päikesepaneelid ja lähetas Ameerika Ühendriikidesse oma töötajaid. 1983. aastal nimetati kosmoseteleskoop Edwin Hubble'i auks, kes kinnitas 20. sajandi ühe olulisima teadusliku avastuse, Universumi paisumise, kehtivuse.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Kosmoseteleskoobi ehitus jagati ära mitmete asutuste vahel. Marshalli Kosmosekeskus sai ülesandeks kosmoseteleskoobi planeerimise ja ehitamise ja Goddardi kosmosekeskus vastutas teadusseadmete ja maapealse juhtimiskeskuse eest. Marshalli Kosmosekeskus andis peapeegli ehitamise optikafirmale Perkin-Elmer ja optilise toru ehituse Fine Guidance Sensorile. Lockheed sai ülesandeks ehitada kosmoseaparaat, mille sisse teleskoop paigutatakse.

NGC[muuda | muuda lähteteksti]

See on nimekiri tähelepanuväärsetest galaktikatest.

Kohalikus Galaktikarühmas asub 51 galaktikat ja Kohalikus Täheparves asub umbes 100 000 galaktikat. Metagalaktikas asub umbes 100 kuni 200 miljardit galaktikat.

Galaktikatele nime andmises pole kokku lepitud ühtset korda ning tavaliselt antakse galaktikale nimi juba enne, kui on kindlaks määratud, kas avastatud objekt on galaktika või mitte. Tihti antakse galaktikale nimi selle taevakoordinaatide ja selle avastanud projekti järgi (HUDF, SDSS, 3C, CFHQS, NGC/IC jne.).

NGC objektid[muuda | muuda lähteteksti]

See on loend New General Catalogue'i objektidest vahemikus 1 kuni 1000. Kataloog koosneb peamiselt täheparvedest, udukogudest ja galaktikatest. Kataloogi teisi objekte saab vaadata lehekülje NGC objektide loend alamlehtedel.

Tähtkujude informatsioon on võetud New General Cataloguest, kasutades VizieR Service'it. Väikese Magalhãesi Pilve kuuluvad objektid ja galaktikate nimed on võetud NASA/IPACi Extragalactic Database'ist kui pole öeldud teisiti. Muud andmed on võetud SIMBADi Astronoomia Andmebaasist.

1–100[muuda | muuda lähteteksti]

NGC number	Teised nimed	Tüüp	Tähtkuju	Otsetõus (J2000)	Kääne (J2000)	Näiv tähesuurus
1		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 07^m 15,8^s	+27° 42′ 29″	13,65
2		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 07^m 17,1^s	+27° 40′ 42″	14,96
3		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 07^m 16,8^s	+08° 18′ 06″	14,2
4		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 07^m 24,4^s	+08° 22′ 26″	16,8
5		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 07^m 48,9^s	+35° 21′ 44″	14,33
6	(NGC 20 duplikaat)	Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 09^m 32,7^s	+33° 18′ 31″	14,04
7		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 08^m 20,9^s	−29° 54′ 54″	13,47
8		Kaksiktäht	Pegasus	00^h 08^m 45,3^s	+23° 50′ 20″	15,2/16,5
9		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 08^m 54,7^s	+23° 49′ 02″	14,5
10		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 08^m 34,5^s	−33° 51′ 31″	13
11		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 08^m 42,5^s	+37° 26′ 52″	14,5
12		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 08^m 44,8^s	+04° 36′ 45″	14,5
13		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 08^m 47,8^s	+33° 25′ 58″	14.2
14		Ebaregulaarne galaktika	Pegasus	00^h 08^m 46,4^s	+15° 48′ 59″	13,3
15		Ring galaxy	Pegasus	00^h 09^m 2,5^s	+21° 37′ 27″	14,9
16		Läätsgalaktika	Pegasus	00^h 09^m 04,3^s	+27° 43′ 45″	13,0
17	Ka NGC 34	Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 11^m 06,60^s	−12° 06′ 26″	14,0
18		Kaksiktäht	Pegasus	00^h 09^m 23,1^s	+27° 43′ 55″	14,0
19		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 10^m 40,9^s	+32° 58′ 59″	14,0
20	Ka NGC 6	Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 09^m 32,8^s	+33° 18′ 31″	14,5
21	Ka NGC 29	Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 10^m 41^s	+32° 58′ 57″	13,9
22		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 09^m 48,3^s	+27° 49′ 56″	14,9
23		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 09^m 53,4^s	+25° 55′ 27″	12,5
24		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 09^m 56,5^s	−24° 57′ 48″	12,1
25		Läätsgalaktika	Fööniks	00^h 10^m 0,8^s	−57° 01′ 07″	15,5
26		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 10^m 26,1^s	+25° 49′ 55″	13,9
27		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 10^m 32,8^s	+28° 59′ 47″	14,5
28		Elliptiline galaktika	Fööniks	00^h 10^m 25,1^s	−56° 59′ 23″	13,8
29	(NGC 21 duplikaat)	Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 10^m 47,1^s	+33° 21′ 09″	14,5
30		Kaksiktäht	Pegasus	00^h 11^m	+21° 57′	14,8/15
31		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 10^m 38,5^s	−56° 59′ 11″	13,9
32		Asterism	Pegasus	00^h 11^m	+18° 47′	14
33		Kaksiktäht	Kalad	00^h 11^m	+03° 40′	15
34	(NGC 17 duplikaat)	Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 11^m 06,6^s	−12° 06′ 26″	14,0
35		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 11^m 10,5^s	−12° 01′ 15″	14
36		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 11^m 22,5^s	+06° 23′ 21″	14,5
37		Läätsgalaktika	Fööniks	00^h 11^m 22,7^s	−56° 57′ 22″	13,7
38		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 11^m 47,0^s	−05° 35′ 09″	13,5
39		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 12^m 19,0^s	+31° 03′ 40″	14,4
40		Planetaarudu	Kefeus	00^h 13^m 1^s	+72° 31′ 19″	11,7
41		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 12^m 48,0^s	+22° 01′ 26″	14,6
42		Läätsgalaktika	Pegasus	00^h 12^m 56,4^s	+22° 05′ 60″	15,0
43		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 13^m 01,0^s	+30° 54′ 55″	13,9
44		Kaksiktäht	Andromeeda	00^h 13^m	+31° 18′	14,6
45		Ebaregulaarne galaktika	Vaal	00^h 14^m 04,0^s	−23° 10′ 51″	11,2
46		Täht	Kalad	00^h 14^m	+05° 59′	11,8
47		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 14^m 30,6^s	−07° 10′ 03″	13
48		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 14^m 02,3^s	+48° 14′ 4″	15,0
49		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 14^m 22,5^s	+48° 14′ 47″	15,3
50		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 14^m 44,7^s	−07° 20′ 42″	12
51		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 14^m 35,0^s	+48° 15′ 20″	14,6
52		Spiraalgalaktika	Pegasus	00^h 14^m 40,3^s	+18° 34′ 55″	14,6
53		Spiraalgalaktika	Tuukan	00^h 14^m 42,9^s	−60° 19′ 39″	12,6
54		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 15^m 07,7^s	−07° 06′ 25″	14
55		Ebaregulaarne galaktika	Kujur	00^h 15^m 08,4^s	−39° 13′ 13″	8,2
56		Teadmata	Kalad	00^h 15^m	+12° 27′	−
57		Elliptiline galaktika	Kalad	00^h 15^m 31,0^s	+17° 19′ 41″	13,7
58	(NGC 47 duplikaat)	Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 14^m 30,6^s	−07° 10′ 03″	13
59		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 15^m 25,4^s	−21° 26′ 42″	13,1
60		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 15^m 58,3^s	−00° 18′ 14″	15,4
61		Üksteist mõjutavad galaktikad	Kalad	00^h 16^m 24,2^s	−06° 19′ 08″	15
62		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 17^m 05,4^s	−13° 29′ 15″	14
63		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 17^m 45,6^s	+11° 27′ 01″	12,6
64		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 17^m 30,3^s	−06° 49′ 29″	13,6
65		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 18^m 58,6^s	−22° 52′ 48″	13,9
66		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 19^m 04,9^s	−22° 56′ 11″	13,5
67		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 18^m 14,9^s	+30° 03′ 46″	15,7
68		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 18,5^s	+30° 04′ 17″	14,5
69		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 20,5^s	+30° 02′ 24″	15,7
70		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 22,6^s	+30° 04′ 46″	14,5
71		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 23,6^s	+30° 03′ 47″	14,8
72		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 28,4^s	+30° 02′ 26″	15,0
73		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 18^m 39,0^s	−15° 19′ 20″	13
74		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 18^m 49,4^s	+30° 03′ 42″	16
75		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 19^m 26,4^s	+06° 26′ 57″	14,8
76		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 19^m 37,8^s	+29° 56′ 2″	14
77		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 20^m 01,7^s	−22° 31′ 56″	14,8
78		Üksteist mõjutavad galaktikad	Kalad	00^h 20^m 27,6^s	+00° 49′ 60″	14,5
79		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 21^m 02,9^s	+22° 33′ 60″	14,9
80		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^{h 21^m 02,9^s}	+22° 21′ 24″	13,7
81		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 21^m 13,2^s	+22° 22′ 59″	17,7
82		Täht	Andromeeda	00^h 21^m 17,5^s	+22° 27′ 37″	14,6
83		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 21^m 22,5^s	+22° 26′ 00″	14,2
84		Täht	Andromeeda	00^h 21^m 21,2^s	+22° 35′ 35″	15,8
85		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 21^m 25,5^s	+22° 30′ 42″	15,7
86		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 21^m 28,7^s	+22° 33′ 23″	14,9
87		Ebaregulaarne galaktika	Fööniks	00^h 21^m 14,0^s	−48° 37′ 42″	14,5
88		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 21^m 21,8^s	−48° 38′ 25″	15,2
89		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 21^m 24,4^s	−48° 39′ 57″	14,6
90		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 21^m 51,4^s	+22° 24′ 00″	13,7
91		Täht	Andromeeda	00^h 21^m 51,7^s	+22° 22′ 06″	14,4
92		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 21^m 31,4^s	−48° 37′ 28″	14,3
93		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 22^m 03,4^s	+22° 24′ 28″	14,7
94		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 22^m 13,1^s	+22° 28′ 44″	15,6
95		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 22^m 13,7^s	+10° 29′ 29″	13,4
96		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 22^m 17,8^s	+22° 32′ 48″	17
97		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 22^m 30,1^s	+29° 44′ 43″	13,5
98		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 22^m 49,5^s	−45° 16′ 09″	12,8
99		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 23^m 59,5^s	+15° 46′ 14″	14,0
100		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 24^m 02,8^s	+16° 29′ 10″	14,6

101–200[muuda | muuda lähteteksti]

NGC number	Teised nimed	Tüüp	Tähtkuju	Otsetõus (J2000)	Kääne (J2000)	Näiv tähesuurus
101		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 23^m 54,6^s	−32° 32′ 09″	12,8
102		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 24^m 36,5^s	−13° 57′ 22″	14
103		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 25^m	+61° 21′	10,3
104	47 Tucanae	Kerasparv	Tuukan	00^h 24^m 05,7^s	−72° 04′ 53″	5,8
105		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 25^m 16,9^s	+12° 53′ 01″	14,1
106		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 24^m 43,8^s	−05° 08′ 55″	14,5
107		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 25^m 42,1^s	−08° 16′ 58″	15,7
108		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 25^m 59,8^s	+29° 12′ 42″	13,3
109		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 26^m 14,7^s	+21° 48′ 25″	15,0
110		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 27^m	+71° 24′	9,0
111		Teadmata	Vaal	00^h 27^m	−02° 38′
112		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 26^m 48,8^s	+31° 42′ 12″	14,5
113		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 26^m 54,6^s	−02° 30′ 03″	13,5
114		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 26^m 58,4^s	−01° 47′ 10″	15,0
115		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 26^m 46,6^s	−33° 40′ 36″	14
116		Pole olemas	Vaal	00^h 27^m 05,3^s	−07° 40′ 05″	14.5
117		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 27^m 10,9^s	+01° 20′ 03″	15,5
118		Ebaregulaarne galaktika	Vaal	00^h 27^m 16,2^s	−01° 46′ 48″	14,9
119		Läätsgalaktika	Fööniks	00^h 26^m 57,5^s	−56° 58′ 42″	13
120		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 27^m 30,3^s	−01° 30′ 49″	14,8
121		Kerasparv	Tuukan	00^h 26^m 49,0^s	−71° 32′ 10″	11,2
122	Pole olemas	Teadmata	Vaal	00^h 28^m	−01° 38′
123	Pole olemas	Teadmata	Vaal	00^h 28^m	−01° 36′
124		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 27^m 52,5^s	−01° 48′ 38″	13,8
125		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 28^m 50,3^s	+02° 50′ 19″	14,2
126		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 29^m 08,1^s	+02° 48′ 40″	14,5
127		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 29^m 12,4^s	+02° 52′ 22″	13,2
128		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 29^m 15,1^s	+02° 51′ 51″	13,2
129		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 30^m	+60° 13′	7,3
130		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 29^m 18,0^s	+02° 52′ 18″	15
131		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 29^m 38.0^s	−33° 15′ 38″	13,5
132		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 30^m 10,7^s	+02° 05′ 35″	13,8
133		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 31^m 12^s	+63° 22′	9,4
134		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 30^m 21,5^s	−33° 14′ 49″	11,0
135	IC 26	Läätsgalaktika	Vaal	00^h 31^m 45,6^s	−13° 20′ 17″
136		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 32^m	+61° 32′
137		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 30^m 58,2^s	+10° 12′ 29″	14,2
138		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 30^m 59,4^s	+05° 09′ 35″	14,8
139		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 31^m 06,4^s	+05° 04′ 43″	15,5
140		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 31^m 20,6^s	+30° 47′ 33″	14,2
141		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 31^m 19,0^s	+05° 10′ 52″	15,4
142		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 31^m 07,9^s	−22° 37′ 07″
143		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 31^m 15,5^s	−22° 33′ 37″
144		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 31^m 20,7^s	−22° 38′ 47″
145		Ebaregulaarne galaktika	Vaal	00^h 31^m 45,0^s	−05° 09′ 11″	12
146		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 33^m	+63° 18′	9,6
147		Elliptiline galaktika	Kassiopeia	00^h 33^m 11,8^s	+48° 30′ 25″	12,0
148		Läätsgalaktika	Kujur	00^h 34^m 15,6^s	−31° 47′ 07″	13,1
149		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 33^m 50,4^s	+30° 43′ 23″	15,0
150		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 34^m 16,1^s	−27° 48′ 16″	11,8
151		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 34^m 02,8^s	−09° 42′ 19″	12,2
152		Hajusparv	Tuukan	00^h 32^m 56,3^s	−73° 06′ 57″	13,1
153	NGC 151 duplikaat	Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 34^m 02,8^s	−09° 42′ 19″	12,2
154		Galaktika	Vaal	00^h 34^m 19,5^s	−12° 39′ 23″	14
155		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 34^m 40,1^s	−10° 45′ 60″	13
156		Kaksiktäht	Vaal	00^h 35^m	−08° 21′
157		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 34^m 46,7^s	−08° 23′ 48″	10
158		Võimalik kaksiktäht	Vaal	00^h 35^m	−08° 19′
159		Spiraalgalaktika	Fööniks	00^h 34^m 35,5^s	−55° 47′ 26″
160		Läätsgalaktika	Andromeeda	00^h 36^m 04,1^s	+23° 57′ 31″	13,7
161		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 35^m 33,9^s	−02° 50′ 55″	15
162		Täht	Andromeeda	00^h 35^m 58,0^s	+24° 02′ 16″	16,0
163		Elliptiline galaktika	Vaal	00^h 35^m 59,8^s	−10° 07′ 18″	13
164		Galaktika	Kalad	00^h 36^m 33,0^s	+02° 44′ 58″	16
165		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 36^m 28,7^s	−10° 06′ 18″	13
166		Galaktika	Vaal	00^h 35^m 48,8^s	−13° 36′ 40″	15
167		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 35^m 23,0^s	−23° 22′ 28″
168		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 36^m 38,6^s	−22° 35′ 35″	14,9
169		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 36^m 51,7^s	+23° 59′ 28″	13,7
170		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 36^m 45,9^s	+01° 53′ 11″	15,5
171		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 37^m 21,9^s	−19° 56′ 12″	12
172		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 37^m 13,5^s	−22° 35′ 12″	14,7
173		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 37^m 12,6^s	+01° 56′ 31″	14,5
174		Spiraalgalaktika	Kujur	00^h 36^m 58,8^s	−29° 28′ 42″	13,5
175	NGC 171 duplikaat	Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 37^m 21,9^s	−19° 56′ 12″	12
176		Hajusparv	Tuukan	00^h 35^m 58,7^s	−73° 09′ 57″	13,1
177		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 37^m 34,3^s	−22° 32′ 58″	14,2
178	IC 39	Ebaregulaarne galaktika	Vaal	00^h 39^m 08,4^s	−14° 10′ 17″	13,0
179		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 37^m 46,3^s	−17° 51′ 00″
180		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 37^m 57,8^s	+08° 38′ 04″	14,3
181		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 38^m 23,2^s	+29° 28′ 22″	15,4
182		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 38^m 12,5^s	+02° 43′ 42″	13,8
183		Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 38^m 29,5^s	+29° 30′ 40″	13,8
184		Spiraalgalaktika	Andromeeda	00^h 38^m 35,8^s	+29° 26′ 51″	15,5
185		Elliptiline galaktika	Kassiopeia	00^h 38^m 57,4^s	+48° 20′ 14″	11,0
186		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 38^m 25,3^s	+03° 09′ 58″	14,8
187		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 39^m 30,4^s	−14° 39′ 17″	13
188		Hajusparv	Kefeus	00^h 48^m 26^s	+85° 15′	8,9
189		Hajusparv	Kassiopeia	00^h 40^m	+61° 04′	9,1
190		Üksteist mõjutavad galaktikad	Kalad	00^h 38^m 54,8^s	+07° 03′ 45″	15,1
191		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 38^m 59,3^s	−09° 00′ 09″	12
192		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 39^m 13,5^s	+00° 51′ 49″	13,9
193		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 39^m 18,7^s	+03° 19′ 53″	13,2
194		Elliptiline galaktika	Kalad	00^h 39^m 18,5^s	+03° 02′ 14″	13,9
195		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 39^m 35,8^s	−09° 11′ 40″	14
196		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 39^m 17,9^s	+00° 54′ 45″	14,2
197		Läätsgalaktika	Vaal	00^h 39^m 18,9^s	+00° 53′ 30″	14,2
198		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 39^m 23,1^s	+02° 47′ 51″	14,1
199		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 39^m 33,3^s	+03° 08′ 19″	15,0
200		Spiraalgalaktika	Kalad	00^h 39^m 34,9^s	+02° 53′ 14″	14,0

201–300[muuda | muuda lähteteksti]

NGC number	Teised nimed	Tüüp	Tähtkuju	Otsetõus (J2000)	Kääne (J2000)	Näiv tähesuurus
201		Spiraalgalaktika	Vaal	00^h 39^m 34,9^s	+00° 51′ 35″	14,7
202		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 39^m 40,0^s	+03° 32′ 10″	15,5
203		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 39^m 39,5^s	+03° 26′ 34″	14,5
204		Läätsgalaktika	Kalad	00^h 39^m 44,3^s	+03° 17′ 58″	14,6
205	Messier 110	Elliptiline galaktika	Andromeeda	00^h 40^m 22,0^s	+41° 41′ 07″	9,4
206		Täheparv	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC
207		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,8
208		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	15,5
209		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,0
210		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	11
211	NGC 203 duplikaat	Läätsgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,5
212		Läätsgalaktika	Fööniks	Mall:RA	Mall:DEC
213		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,8
214		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	13,0
215		Läätsgalaktika	Fööniks	Mall:RA	Mall:DEC
216		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13,6
217		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
218		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	15,5
219		Elliptiline galaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	15,6
220	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	14,6
221	Messier 32	Elliptiline galaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	9,2
222	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,8
223		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,5
224	Messier 31 Andromeeda galaktika	Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	4,3
225		Hajusparv	Kassiopeia	Mall:RA	Mall:DEC	7,4
226		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,4
227		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13,4
228		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,9
229		Läätsgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,7
230		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC
231	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	13,1
232		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,4
233		Elliptiline galaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	13,8
234		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	13,5
235		Üksteist mõjutavad galaktikad	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
236		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,5
237		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13,6
238		Spiraalgalaktika	Fööniks	Mall:RA	Mall:DEC	13,1
239		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
240		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,8
241	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC
242	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,1
243		Läätsgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,6
244		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
245		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	12,9
246		Planetaarudu	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	11,4
247		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	9,6
248	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Difuusne udukogu	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC
249	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Difuusne udukogu	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC
250		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,9
251		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,6
252		Läätsgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	13,5
253	Kujuri galaktika	Spiraalgalaktika	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	8,0
254		Läätsgalaktika	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	12,7
255		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	11
256	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,8
257		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	13,7
258		Läätsgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	15
259		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	12,5
260		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,3
261	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Difuusne udukogu	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC
262		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	15,0
263		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
264		Läätsgalaktika	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	14,9
265	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,5
266		Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	12,6
267	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Difuusne udukogu	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC
268		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	12,5
269	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	13,0
270		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
271		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13,2
272		Hajusparv	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC
273		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
274		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
275		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
276		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	15,7
277		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13
278		Spiraalgalaktika	Kassiopeia	Mall:RA	Mall:DEC	10,5
279		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,0
280		Spiraalgalaktika	Andromeeda	Mall:RA	Mall:DEC	14,6
281		Difuusne udukogu	Kassiopeia	Mall:RA	Mall:DEC	7,3
282		Elliptiline galaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,7
283		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
284		Elliptiline galaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	15
285		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14,9
286		Läätsgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
287		Galaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	14,8
288		Kerasparv	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	10
289		Spiraalgalaktika	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	11,6
290	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,1
291		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
292	Väike Magalhãesi Pilv	Ebaregulaarne galaktika	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	2,8
293		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	14
294	(asub Väikeses Magalhãesi Pilves)	Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,7
295		Teadmata	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	13,5
296	vahel peetud ka NGC 295-ks	Spiraalgalaktika	Kalad	Mall:RA	Mall:DEC	15,4
297		Galaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	17,3
298		Spiraalgalaktika	Vaal	Mall:RA	Mall:DEC	13,5
299		Hajusparv	Tuukan	Mall:RA	Mall:DEC	12,1
300		Spiraalgalaktika	Kujur	Mall:RA	Mall:DEC	8,7

201-300[muuda | muuda lähteteksti]

Malli tegemine[muuda | muuda lähteteksti]

</includeonly>