Kasutaja:Kristiina Tšebotar/liivakast

Portosüsteemne maksashunt ehk maksashunt on ebanormaalselt arenenud veen, mis juhib vere maksast mööda otse organismi, ning seetõttu jääb veri puhastamata jääkidest ja mürkidest. Maskashunti esineb enim väikest tõugu koertel nagu näiteks: Shih Tzu,Yorkshire terjer, Tiibeti spanjel jne.

Maksashundi tüübid

Maksashundi vormid saab jagada kahte kategooriasse:

• Kaasasündinud maksashunt

Esineb 80% maksashundidest üleüldiselt. Koerad on reeglina noored(alla 3 aastased), kui neil hakkavad esinema esimesed sümptomid. Tõud, kellel esineb kaasasündinud vormi enim: Yorshire terjer, Taks, Malta koer, Puudel, Lhasa Apso jne.

• Elu jooksul omandatud

Omandatud vormi puhul tekib shunt tavaliselt siis, kui vererõhk veenides, mis ühendavad seedetrakti maksaga, tõuseb - üldiselt haiguste tõttu, mis tekitavad maksa armistumist (tsirroos). Koertel, kellel esineb omandatud shunt, tekivad sümptomid tavaliselt hiljem elus, kui koertel, kellel on shundi kaasasündinud vorm.

Sümptomid

Maksashundiga koertel on reeglina kombinatsioon antud sümptomitest.

• Kehv kasv(noortel koertel, kaasasündinud vorm)
• Halb isu
• Võõrkehade söömine
• Kaalulangus
• Polüdipsia
• Polüuuria
• Oksendamine
• Kõhulahtisus
• Käitumuslikud muutused

Diagnoosimine

Eelnimetatud sümptomid ei ole unikaalsed. Loomaarst alustab diagnoosimise protsessi uurides patsiendi täishaiguslugu, tehes füüsilise patsiendi ülevaatuse ja viies läbi esmased terviseuuringud. Esmased uuringud on vereproov ja uriiniproov. Kui loomaarst arvab, et maksashunt on tõenäoline, siis lõpliku diagnoosi saamiseks peab tegema lisauuringud. Sinna alla kuulub sapphappe test, vere ammoniaagi test, kõhuõõne röntgenuuring ja ultraheliuuring.

Ravi

Parim ravi sõltub maksashundi tüübist, koera vanusest ja üleüldisest seisundist. Väikest tõugu koertel, kellel on kaasasündinud vorm, esineb veen, mis on maksast väljaspool. Selline vorm on kõige paremini alluv operatsioonil korrigeerimisele. Üksik shunt, mis asetseb maksa sees on tihemini esinev suurtel tõugu koertel, aga selle protseduur on keerulisem. Elu jooksul omandatud vormi puhul on koertel mitmeid ebanormaalselt arenenud veene ja seetõttu on need koerad kehvemad operatsiooni patsendid nende põhihaiguse pärast.

Operatsiooni käigus suletakse valesti arenenud veen ja verevool suunatakse maksa. Seda tehakse spetsiaalselt disainitud seadmega või sõlmitakse kinni õmblusmaterjaliga. Tavaliselt ebanormaalset veeni pole võimalik sulgeda lõplikult ühe korraga, tekitamata koerale tõsiseid kõrvaltoimeid nagu seedesüsteemi kahjustus.

Ravimitega on võimalik parandada koera seisundit enne operatsiooni, kui koer ei ole operatsiooniks stabiilses seisundis või kui operatsiooniga ei saa parandada täielikult probleemi. Loomaarst määrab tavaliselt dieedi, mis sisaldab piisavas koguses proteiini, aga mitte liigselt. Uuringud näitavad, et sojaproteiin on parem valik, kui võrrelda lihapõhist valguallikat. Kasulik on toita koera mitu korda päevas väikeste kogustega.

Prognoos

Umbkaudu 1/3 koeri maksashundi diagnoosiga saavad elada täisväärtuslikku elu spetsiaalselt määratud dieediga ja ravimitega. Koerad, kellel on maksashunt väljaspool maksa ja on korrigeeritud operatiivselt kasutades amoidonstriktureid või tsellofaanribasid on kõige parem prognoos, umbes 85% peale operatsiooni on kliiniliselt terved.

Viited

1. Coates, J. 2018. “Liver shunts in dogs: What you need to know.” Available at https://www.petmd.com/dog/general-health/liver-shunts-dogs-what-you-need-know. Viimati külastatud Oktoobris 2020.
2. Tivers, M. S., Lipscomb, V. J. & D. J. Brockman. 2017. “Treatment of intrahepatic congenital portosystemic shunts in dogs: a systematic review”. Available at https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/jsap.12712? Viimati külastatud Oktoobris 2020.
3. Wikipedia. 2020. “Portosystemic shunt”. Available at https://en.wikipedia.org/wiki/Portosystemic_shunt. Viimati külastatud Oktoobris 2020.