Kasutaja:Kpeekman/Tabelarvutusprogramm

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lihtne tabelarvutusprogrammiga OpenOffice.org

Tabelarvutusprogramm on programm, mis võimaldab sisestada tähtedest ja numbritest koosnevaid andmeid tabeli kujul. Lisaks on võimalik mitmel viisil tulemusi graafiliselt esitleda erinevate diagrammidena.

Programmi aken on seejuures jagatud ridadeks ja veergudeks. Sõltuvalt programmist või selle kasutamise põhimõtetest nimetatakse seda akent tööleheks, Worksheet või Spreadsheet. Tabeli iga lahter võib sisaldada konstantseid andmeid (arv, tekst, kuupäev, kellaaeg jne) või valemit. Valemite koostamiseks saab tavaliselt kasutada mitmeid programmis olemasolevaid sisefunktsioone. Valemid võivad kasutada teiste lahtrite väärtusi.

Tavaliselt uuendab programm automaatselt lahtris kuvatud väärtust, kui muutub valemis viidatud lahtri sisu, soovi korral tehakse seda ainult vastava käsu alusel. Kui konkreetse lahtri valemid kopeeritakse ja kleebitakse teise kohta, tuleb eristada absoluutviidet ja suhtviidet. Valmitega lahtrid võivad viidata teistele valemitega lahtritele. Nii on võimalik esitleda ülevaatlikult keerulisi arvutuskäike, mis on seotud vahetulemustega.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

VisiCalc – esimene tabelarvutusprogramm Apple II-l

Esimese tabelarvutusprogrammi nimega VisiCalc lõi 1979. aastal Dan Bricklin Apple II jaoks. VisiCalc oli esimene laiatarbe arvutiprogramm, mille kasutamine ei eeldanud programmeerimiskeele tundmist. See tegi Apple’st, mida senini kasutasid entusiastid hobitegevusena, ärilisel eesmärgil kasutatava arvuti. VisiCalc kohandati mitmetele teistele arvutimudelitele, muuhulgas Apple III, TRS-80 mudel 3, TRS-80 mudel 2, Commodore PET CBM-80, HP 125, Atari 800 ja 1981. a IBM PC. Ettevõte Lotus Mitch Kapori juhtimisel arendas 1983. aastal personaalarvuti jaoks VisiCalci edasi ja sellest sai Lotus 1-2-3. Boeing Calc oli esimene programm, mis võimaldas kolmemõõtmelist tabelarvutust lehtede, ridade ja veergude kaudu. Programmi arendas lennukitootja Boeingi IT-osakond.

Borland lõi 1987. aastal Quattro Pro, mis 1994 müüdi Novellile ja hiljem Corelile. Microsoft lõi tabelarvutusprogrammi Multiplan (CP/Mile ja MS-DOSile) ja Excel (Mac 1985/Windows 1987 jaoks). GNU raames loodi kontoritarkvara GNOME, mille osaks on programm Gnumeric. Ka kontoritarkvarapakett OpenOffice.org sisaldab tabelarvutusprogrammi – Calc, nagu ka KDE KOffice programmi KSpread.

1980-ndate lõpus üritas Lotus programmiga Improv luua tabelarvutuses uusi standardeid. Senise asemel, kus arvud, andmete esitlusviisid (diagrammid või tabelid) või valemid koguti ühele töölehele, tuli neid eraldi töödelda. Tabelites olid ainult puhtalt töötlemata andmed, andmereale sai anda nimetuse (nt „kogus“ või „tükihind“). Valemeid sisestati programmi eraldi osas, kusjuures andmetele ei viidatud reanumbri ja veerutähise kaudu, vaid nimetuse järgi („summa = kogus * tükihind“). Seejuures võimaldas Improv samaliigilisi andmeid grupeerida (nt kuu läbimüük grupeeritult „2007“ ja „2008“). Kuigi Improv’st sai killer application ettevõtte NeXT tarkvarasüsteemis, ei õnnestunud sellel läbimurre teistes tarkvarasüsteemides. Improv’i mitmed võimalused on leitavad tänapäevastes tabelarvutusprogrammides (nt PivotTable-liigendtabelis andmete grupeerimine).[1]

Tabelarvutus ühiskasutuses[muuda | muuda lähteteksti]

Ajax ja XUL tehnoloogiate arendamine viis selliste tabelarvutusvõimaluste nagu Google Docs tekkimiseni, mille tabelid (nagu seni tavaks) ei olnud enam ühe arvuti siseses kasutuses, vaid asusid serveril ja olid ühiskasutuses. Nii said töörühmad, mille liikmed ei asunud ühes ruumis, võimaluse ühiselt online dokumentide koostamiseks.

Tabelarvutusprogrammide kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelarvutusprogrammi funktsionaalsusi saab oluliselt laiendada BASICus koostatud makrode ja väliste andmete importimise funktsioonide kasutamise kaudu.

Tabelarvutusprogrammi kasutamine kontoris[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelarvutusprogrammi abil on võimalik ülevaatlikult järjestada, töödelda, esitleda, arhiveerida ja taasesitada arvutamist eeldavad dokumendid (nt tööajatabelid, raamatupidamise algandmed, statistilised ülevaated), ilma et andmetabeleid peaks (nagu arvutite algusaegadel) programmeerimiskeeles või mõne teise programmiga töötlema.

Tabelarvutusprogrammi kasutatakse näiteks finantsmudelite arvutamiseks ja plaanide läbitöötamiseks. Seejuures näitab programm koheselt üksikute parameetrite muutuste mõju.

Kontoris kasutatakse tabelarvutusprogrammi töölehti sageli ka lihtsalt andmete hoidmise võimalusena, et asendada teisi andmebaase. Seejuures ei sisalda töölehed valemeid või arvutused piirduvad ridade ja veergude kokkuliitmisega.

Arvutusleht polünoomi lahendamiseks ja joonistamiseks

Tabelarvutusprogrammi kasutamine teaduses[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelarvutusprogramm saab kaasa aidata keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Abiks on ka see, et arvutustabelitest saab väga kergesti diagramme koostada, mis kuvavad kohaselt igas lahtris toimunud muutuse. Tavaliselt kasutatakse aga selliste matemaatiliste probleemide lahendamisel pigem matemaatilisi arvutusprogramme.

Tabelarvutusprogrammide näited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Commons: tabelarvutusprogramm – piltide, videote ja audiofailide  kogu

Viide[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The Story of Improv". simson.net. Vaadatud 5. september 2008.