Commodore PET

Commodore PET 2001 personaalarvuti

Commodore PET (inglise keeles Personal Electronic Transactor) on personaalarvutite tootesari. Selle sarja arvutite tootmist alustas 1977. aastal Commodore International.

Commodore PET pani aluse Commodore Internationali 8-bitiste arvutite tootmisele, sealhulgas ka Commodore 64-le. Commodore PET-i esimesest mudelist, PET 2001-st, sai kolmas personaalarvuti Apple II ja TRS-80 järel, mida jaetarbijal oli võimalik osta. Commodore PET-i tutvustati esmakordselt 1977. aasta jaanuaris Chicagos Consumer Electronics Show'l.

Ajalugu

PET-i algus

PET arvutisarja visionäär ja algne arendaja oli Chuck Peddle. PET sai laiema üldsuse jaoks alguse 1977. aastal, kui Peddle esitles seda Chicagos Consumer Electronics Show'l (CES). PET-i esimene prototüüp oli kiiruga ja odavalt kokku pandud: karkass oli tehtud puust ja kuvar oli võetud 90 $ maksnud televiisorist, mis oli ostetud kohalikust poest. Peddle sai prototüübi valmis kõigest mõni tund enne CES-i algust. Kuigi Apple II ja TRS-80 muutusid klientidele kättesaadavaks enne Commodore PET-i, oli PET esimene personaalarvuti, mida üldsusele tutvustati.

Kuid PET saab tegelikult alguse umbes aasta varem, kui 1976. aasta kevadel sai Peddle, kes tol ajal töötas ettevõttes MOS Technologies, valmis mitmekülgse ja odava protsessori MOS 6502. Koos endiste Motorola töötajatega arendas Peddle välja KIM1 computer trainer'i ('arvutitreeneri'), et tutvustada laiemale üldsusele oma loodud MOS 6502 kiibi funktsionaalsust. Lisaks töötas Peddle välja sama protsessori peal töötava arvuti PET kontseptsiooni ning tutvustas seda Radio Shackile, lootes, et nad võtavad PET-i tootmisse. Kuid Radio Shack ei olnud PET-ist huvitatud. Pool aastat pärast PET-i esmatutvustamist CES-il, sai Commodore Internationali asutaja Jack Tramiel Kanadast kolm miljonit dollarit laenu ning ostis MOS-i koos PET-i kontseptsiooniga.

Enne MOS-i ostmist müüs Commodore Texas Instrumentsi toodetud kiipide peal töötavaid kalkulaatoreid ja kontorimööblit. Sellest tulenevalt olid esimesed PET-i mudelid metallist korpusega ning kalkulaatori stiilis väikeste klahvidega. Metallkorpuse tõttu kaalusid esimesed Commodore PET-id ligikaudu 21 kg. Esimestel kuudel suutis Commodore toota kõigest ~30 masinat päevas, kuid nõudlus järjest kasvas. Esimese aastaga suutis Commodore komplekteerida ligikaudu 500 töötavat PET-i.

PET-i sai klient endale koju tellida posti teel. Esialgu maksis 4 kB mäluga PET 495 $ ning tarneaeg oli kolm kuni kuus nädalat. Kuid suure nõudluse tõttu tõstis Commodore PET-i hinna 595 $ peale. 4 kB mäluga mudel jäi tagaplaanile, kui Commodore tuli välja 8 kB mäluga mudeliga, mis maksis esialgu 795 $. 1978. aastal laienes Commodore Euroopasse ning Jack Tramiel otsustas PET-i hinna tõsta Euroopas kahekordseks. Ainus füüsiline muutus müüdavate arvutikomplekide vahel oli 220 W toiteplokk. Euroopas müüdi masinaid Commodore PET 3008, 3016 või 3032 nimede all. Vaatamata kõrgele hinnale, oli Tramielil õigus – Commodore'i arvutid on Euroopas väga edukad ja nõutud.

Hilisemad PET-i versioonid

Commodore PET 4032

1980. aastal laskis Commodore välja PET-i 4000-seeria. Need PET-i arvutid kasutasid juba 12-tolliseid kuvareid, ümberdisainitud CRT kontrollerit ning uuendatud BASIC 4.0-i. Commodore mõistis, et inimesed ostavad pigem odavaid 8 kB ja 16 kB muutmäluga arvuteid ja uuendavad neid ise mälu lisades, mitte ei osta kohe kallimaid 32 kB mäluga masinaid. Selletõttu võttis Commodore PET4016-st välja lisa muutmälu pesad. PET 4032 sai eriti populaarseks kooliarvutiks, kuna tänu tugevale metallkonstruktsioonile suutis see arvuti vastu pidada kooliarvutina. Lisaks oli oluline IEEE-488 port, kuna seda sai kasutada lihtsa kohaliku võrgu loomiseks ning läbi selle sai jagada kogu klassiruumiga printereid ja salvestusseadmeid (mis olid sellel ajal väga kallid). Tänu nendele omadustele sai PET Põhja-Ameerika haridusturul 67% turuosa. Commodore laskis ka välja PET-i variatsiooni Teacher's PET (ing.k. õpetajate PET ehk õpetajate lemmikloom), mis olid tegelikud tavalised PET 2001 seeria arvutid, mida müüdi pakkumisega "Osta 2, saad 1 tasuta" osana koolide edendamisest/maksuvõlgade kustutamisest.

Lisaks lasti PET seerias välja PET 8032 ja 8096. PET 8000 seeria arvutitel oli uut tüüpi kuvarikiip, mis suutis ekraanile kuvada 80x25 tähemärki, kuid laiema ekraani tõttu muutusid paljud programmid nende PET arvutite jaoks ebasobivaks, kuna olid programmeeritud 40 veeru jaoks. See muutis ka PET-i 8000. seeria kasutajate seas ebapopulaarseks. Erinevalt PET 2001 seeriast, tulid PET 8000 seeria arvutid sisseehitatud ühekanalise heliga.

Commodore BASIC screenshot

PET 4000 ja 8000 seeriad olid ette nähtud äriliseks kasutamiseks, samas kui 2001/3000 olid mõeldud pigem koduseks ja hariduslikuks kasutamiseks. Äriklientide põhiliseks huviks PET 4000/8000 seeria juures oli BASIC 4.0 kasutus ning lai valik kaasapandud äritarkvara. PET-i arvutite tarvis loodi palju 5,25- ja 8-tolliseid flopikettaid ning isegi 5 ja 7 MB välised kõvakettad. Vaatamata nende edule Euroopa turul, ei suutnud nad leida toetuspinda Ameerika Ühendriikide turul, kuna 6502-l töötav PET ei suutnud jooksutada CP/M, mis oli standard operatsioonisüsteem USA äriarvutitel. Lisaks oli PET-il 16 kB vähem mälumahtu kui Apple II ja TRS-80-l.

PET 2001/3000 ja 4000 seeria arvutite klaviatuur oli nn "graafika klaviatuur" – numbrite jaoks oli eraldi numbriklahvistikul ning tähteklahvide kohal oli rida kirjavahemärkidega. PET 3032 ja 4032-le toodeti ka spetsiaalsed ettevõtteversioonid, millel olid täheklahvide kohal numbrid ja matemaatilised sümbolid. Ka PET 8000 seeria kasutas ettevõtteversiooni klaviatuuri paigutust.

Commodore SuperPET personaalarvuti

Commodore arendas välja mitmeid erinevaid PET-i arvuteid, neist üks märkimisväärsemaid on SuperPET. Koostöös Kanada Waterloo ülikooliga arendas Commodore välja esimese mitut protsessorit kasutava personaalarvuti. Commodore SuperPET oli väga sarnane PET 8032-ga, mis töötas 6502 protsessoriga, kui SuperPET-ile oli lisatud laiendusplaat 6809 protsessori ja 64 kB mäluga. SuperPET-i ei pidanud eraldi ostma, vaid sai olemasolevale PET 8032-i täiendada (795 $ eest). Arvuti all, paremal pool oli kaks nuppu, millega sai valida, milline protsessor parajasti kasutuses oli ning millises programmeerimisrežiimis arvuti töötab. SuperPET jooksis Waterloo MicroAPL, MicroFORTRAN, MicroBASIC, MicroPASCAL, MicroCOBOL ning ka standardse Commodore Basic versiooniga 4. Commodore SuperPET oli võimas arvuti, mida hakkasid põhiliselt kasutama üliõpilased ja teadlased teadustööks nii asutustes kui ka koolides. Commodore SuperPET oli lihtsalt ühendatav nii kooli kui ka asutuse peaarvutiga. Tollal maksid peaarvutid sadu tuhandeid dollareid, samas SuperPET oli võrdlemisi odav, kõigest 2795 $ (inflatsiooni arvestades ~6500 $ 2014. aasta seisuga).

PET-i allakäik

1982. aastaks olid PET-i müüginumbrid suurenenud konkurentsi tõttu langema hakanud. Commodore otsustas oma tootesarja värskendada uue CBM-II (Commodore Business Machine) sarjaga, millest said alguse "B" ja "P" mudelid. CBM-II arvuteid tehti väga erinevate spetsifikatsioonidega, leidus ka ilma integreeritud kuvarita mudeleid. "P" ehk personal series (ing.k. personaalseeria) arvuteid demonstreeriti messidel ning väike kogus arvuteid jagati USA ja Kanada edasimüüjatele näidistena laiali. Jagatud näidised ei olnud veel valmis müümiseks, kuna olid beetaversioonis. Siiski otsustasid osad edasimüüjad neid masinaid klientidele jagama hakata. Selletõttu sai "P" seeria endale halva maine külge juba enne ametliku väljalaskmist. Commodore kartis, et "P" seeria halb maine rikuks ka kogu Commodore 64 seeria, seega katkestati "P" seeria tootmine. "B" ehk business series (ing.k. äriseeria) läks küll tootmisse, kuid ei olnud kuigivõrd edukas. Lõpuks tootis Commodore vaid väikestes kogustes "B" seeria kontori seadmeid. Ebaedu põhjus peitus väheses reklaamis – Commodore'i põhimõte oli võimalikult vähe reklaamida, samas kui konkurentide firmad, näiteks IBM, üritasid iga hinna eest oma reklaame igasse ajakirja ja telekanalisse panna. Kõige edukam "B" seeria arvuti oli B-128, mida müüdi kokku 15 000 komplekti.

Graafika, heli ja püsimälu

Koduarvutite turul pidi PET kiiresti alla vanduma arvutitele, mis toetasid suure resolutsiooniga värvilisi kuvareid ning heli (põhiline konkurent oli Apple II, Atari 400/800 ning Commodore enda VIC-20). Commodore kasutas Thomson EF936x graafikakiipi, mis toetas 512x512-pikslist pilti, et lasta välja HRG (high resolution graphic; ing.k suure resolutsiooniga graafika) plaadid ka PET seeria jaoks. Ilma HRG graafika toeta oli PET-i võimekus limiteeritud märgistikule, mis olid otse ühendatud püsimäluga. Paljud PET-i rivaalid suunasid tähemärgid püsimälust muutmällu, mis lasi programmeerijal luua uusi graafilisi kujutisi. Programmeerimise seisukohalt oli see võrdlemisi lihtne moodus ilusa graafika loomiseks, kasutades rohkem muutmälu ressurssi kui standardne tähemärkide kuvamine, kuid samas vähem kui rastergraafika. Lisaks oli BASIC liiga aeglane, et rastergraafikaga mõistlike animatsioone luua, kuid kuna antud tehnika vajas vaid tähemärkide liigutamist ekraanil, siis suudeti ka BASIC-ut kasutades luua mõistliku ressursi nõudlusega programme. Mõnevõrra korvas PET-i puudusi tõsiasi, et PET-i püsimäluga piiratud märgistik – ASCII-1963 kõrvalekalle PETSCII – oli üks kõige paindlikumaid omalaadsete seas. Seetõttu said PET-le mänge luua algelise graafikaga, kloonides tuntud videomänge nagu "Space Invaders" ja "Lunar Lander". PETSCII oli lausa nii paindlik, et sellega sai luua lihtsamaid 3D-mänge nagu "Labyrinth". Taoline paindlikkus saavutati kahe vahetatava märgistiku tõttu, mis lubas nii suur- ja väiketähe graafikat kui ka nende segu. Peale personaalarvuti kõlar-tüüpi piiperi ei olnud PET seeria arvutitel heli riistvara. Kuid oli võimalik kasutada 6522 "kasutaja" porti, et luua täisnurklaineimpulsse välisesse võimandisse. Osad mängud toetasid seda funktsiooni. PET-i arvutitel oli kaks tühja pesa püsimälu lisamiseks, mille kogumaht oleks saanud olla 8 kB. Commodore'id lasid arvutile lisada tarkvaraspetsiifilisi välisseadmeid, nagu näiteks masinkoodimonitorid. Lisaks oli kaubandusprogrammidele tavaline lisada kopeerimiskaitse püsimälu selles osas, mille programm oli installimiseks ja kasutamiseks valinud. Kui kasutajal oli rohkem kui üks sedamoodi kaitstud programm, tekitas see ebamugavusi, kuna programmi vahetamiseks oleks tulnud vahetada ka kiipi.

Mudelite tehnilised andmed

PET 2001 / 2001-N ja -B seeria, CBM 3000 seeria

Protsessor: MOS 6502, 1 MHz

Muutmälu: 4 või 8 kB / 8 kB, 16 kB või 32 kB

Püsimälu: 18 kB, (sh BASIC 1.0) / 20 kB (sh BASIC 2.0)

Video: 9-tolline ühevärviline kuvar (algselt sinise fosfori baasil, hiljem rohelise); 40x25 ekraan

Heli: puudus, piipar või lisaseadmena väline kõlar MOS 6533 CB2 pinil

Pordid: 2 MOS 6520 PIA, MOS 6522 VIA, 2 Datassette ports (1 on the back), 1x IEEE-488

Operatsioonisüsteem: ROM-ile salvesatud operatsioonisüsteem, mis läks käima kohe koos arvuti käivitamisega

Muu: võimalus lisada juurde mälu ja protsessoriplaate; klaviatuur koos eraldi numberklahvistikuga (oma aja kohta haruldane); suur- ja väiketäht teksti võimalus; erinevad laienduspordid (näiteks RS232 serial port)

PET 4000 seeria / CBM 8000 seeria

Protsessor: MOS 6502, 1 MHz

Muutmälu: 8, 16 või 32 kB / 32 või 96 kB

Püsimälu: 20 kB (sh BASIC 4.0)

Video: MOS 6545; 12-tolline ühevärviline kuvar; 40x25 või 80x25 ekraan

Heli: piipar

Pordid: 2 MOS 6520 PIA, MOS 6522 VIA, 2 Datassette porti, IEEE-488

Operatsioonisüsteem: ROM-ile salvesatud operatsioonisüsteem, mis läks käima kohe koos arvuti käivitamisega

SuperPET 9000 seeria

Protsessor: MOS 6502 ja Motorola 6809, 1 MHz

Muutmälu: 96 kB

Püsimälu: 48 kB (sh BASIC 4.0, Waterloo microAPL, microBASIC, microCOBOL, microFORTRAN, microPASCAL ning microEDITOR)

Video: MOS 6545; 12-tolline ühevärviline kuvar; 80x25 ekraan

Heli: piipar ja lisaseadmena väline kõlar MOS 6533 CB2 pinil

Pordid: MOS 6520 PIA, MOS 6522 VIA, MOS 6551 ACIA, 1 RS-232, 2 Datassette porti, IEEE-488

Operatsioonisüsteem: ROM-ile salvestatud operatsioonisüsteem, mis läks käima kohe koos arvuti käivitamisega

Muu: väga sarnane 8000 seeriaga, lisaprotsessor ja rohkem püsimälu programmeerimiskeelte jaoks

Välisseadmed

CBM-iga tehti PET tootesarjale mitmeid erinevaid välisseadmeid:

• Commodore 2031 üheosaline ja ühepoolne flopiketas, 170 kB salvestusruumi ühel osal, 5,25 tolli
• Commodore 4040 kaheosaline ja ühepoolne flopiketas, 170 kB salvestusruumi ühel osal, 5,25 tolli
• Commodore 8024 132 veeru printer, Mannesmann Tally mehaanikaga
• Commodore 8050 kahepoolne ja ühepoolne flopiketas, 500 kB salvestusruumi ühel osal, 5,25 tolli
• Commodore 8075 plotter, Watanabe'i mehaanikaga
• Commodore 8060 üheosaline ja ühepoolne flopiketas, 800 kB salvestusruumi ühel osal, 8 tolli
• Commodore 8061 kaheosaline ja ühepoolne flopiketas, 800 kB salvestusruumi ühel osal, 8 tolli
• Commodore 8062 kaheosaline ja kahepoolne flopiketas, 1,6 MB salvestusruumi ühel osal, 8 tolli
• Commodore 8250 quad density kaheosaline flopiketas, 500 kB salvestusruumi ühel osal (kokku 1 MB); 5,25 tolli
• Commodore 8280 kaheosaline kõvaketas, 500 kB MFM formaat, 8 tolli
• Commodore 9060 kõvaketas, 5 MB
• Commodore 9090 kõvaketas, 7,5 MB

Flopiketaste mahu suurendamiseks oli ka tänapäeval vähetuntud Computhinki süsteem. Tänapäeval on selle kohta raske informatsiooni leida, kuid omal ajal oli see väga populaarne nii oma odavuse kui ka kiiruse tõttu. Lisaks oli Computhink kättesaadav enne Commodore'i suuremahulisi salvestusseadmeid. Erinevalt Commodore'i seadmetest ei kasutanud see IEEE-488 liidest, vaid vajas eraldi lisatavat trükkplaati. See ühendati PET-i laiendus pesasse, mis kasutas Western Digital flopiketta kontrolleri kiipi. Samuti oli sellel plaadil lisa muutmälu, mida kasutati andmete ümberpaigutamisel puhvrina, ning lisa püsimälu koos salvestusseadme operatsiooni tarkvaraga. Kahjuks see tarkvara ei sobitunud hästi Commodore'i standarditega ning seda oli ebamugav kasutada. Enne Computhinki süsteemi kasutamist tuli manuaalselt sisestada käsk SYS45056, millega tehti kättesaadavaks pseudo-BASICu käsustik. See käsustik oli vajalik salvestusseadme operatsioonide juhtimiseks ning sellel puudus peaaegu igasugune sarnasus Commodore'i standardkäskudega. Lisaks tuli selle käsustikuga kasutada eesliidet $, mis oli vastuolus BASIC-u süntaksireeglitega. Samuti oli see süsteem väga limiteeritud – korraga sai olla avatud ainult üks fail, mis tegi paljud igapäevased tegevused aeglaseks ja kohmakas, ning pseudo-BASICu kood tegi BASICut kasutavad programmid 20–30% aeglasemaks. Samas andmete laadimise kiirus olid märksa suurem kui CBM-i seadmetel IEEE-liidese kaudu ning vaatamata selle puudustele oli see kasulik süsteem ning suur edasiminek võrreldes kassettide kasutamisega andmete salvestamiseks.