Kasutaja:Kaar3kas/Põrgu Uues Testamendis

Allikas: Vikipeedia

Põrgule, kui surmajärgsele piinapaigale, on Uues Testamendis refereeritud kreekakeelsete sõnadega Gehenna, Hades ning Abyssos(sügavik).

Gehenna[muuda | muuda lähteteksti]

Ingel juhatamas hinge põrgusse. Õlimaal, valminud umbes aastal 1540. Autor: Hieronymus Boschi õpilane.Kujutuslik näide Gehennast.

Gehenna (ldn k gehenna tuletatud krk k sõnast geenna, mis omakorda on tuletatud arameakeelsest sõnast gêhinnām) oli Hinnomi org Jeruusalemma lääne ja lõuna küljel. Vastavalt arheoloogilistele uuringutele oli tegemist prügimäega meie ajaarvamise algusaastail. Teisel sajandil eKr oli Gehennast kujunenud ideeline tulise nuhtluse paik pärast viimset kohtupäeva[1] Sinna saadeti lõplikult kõik patused oma keha ja hingega pärast viimset kohtupäeva. Gehenna kui karistuskoht on igavene ja selle tuli kustutamatu. Vastavat sõna seostatakse ka hävinguga. Jeesus ise ei kirjeldanud Gehennas peituvaid piinu, kuid hoiatas oma järgijaid, et nad sinna ei satuks. Evangeeliumites mainiti, et need, kes alistuvad patustele tahetele on määratud Gehennasse ning võivad saada nime „Gehenna laps“. See tulepõrgu olevat saatuseks lisaks patustele, Kuradile oma inglitega, Metsalisele, valeprohvetitele, surmale ning Hadesele. 11 Gehenna refereeningut esinevad sünoptilistes evangeeliumites ja 1 paikneb Jaakobuse kirjas.[2]

Hades[muuda | muuda lähteteksti]

Hinged Acheroni jõekaldal. Õlimaal, valminud 1898. Autor: Adolf Hirémy-Hirschl. Kujutuslik näide Hadesest.

Hades (vanakreeka keeles ᾍδης) on paik, kuhu lähevad kõik surnud (mitte ainult patused). Seal uitavad surnute hinged teadmatuses oodates Jumala otsust, et saada, kas paradiisi või olla heidetud tulepõrgusse (Gehennasse). Oli ka võimalik taassünd Hadesest Jumala tahtel (Jeesuse näitel). Heebrea Piibli pimeduse koht ehk Sheol oli sarnane Kreeka kontseptsioonile Hadesest ja seetõttu tõlgiti Septuagintas (vanim teadaolev Vana Testamendi tõlge vanakreeka keelde) Sheol just Hadeseks. Hadese sõna esineb Uues Testamendis 9 korda.[3]

Abyssos[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna abyssos eestikeelne vaste on sügavik. Surmavalla esindajana oli sõna algselt kasutusel Vanas Testamendis (nt. Ps 71,20). Uues Testamendis on seda esiteks mainitud kui kurjade vaimude hoiupaigana (Lk 8,31).[4] Selles tähenduses on tegemist kohaga, kust tuleb Metsaline ja kuhu on määratud Kurat. Teiseks esineb see sünonüümina Hadesele (ROM 10:7). Uues Testamendis esineb kreekakeelne sõna abyssos 9 korda.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Christoph Wrembeck SJ [tõlkinud Kersti Tamm ; toimetanud Evi Laido ; kujundanud Maarja Vannas] (2013). Taevas ja põrgu. Tartu: Johannes Esto Ühing. Lk 27.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. David Noel Freedman, editor-in-chief (1992). The Anchor Bible Dictionary. Volume 2, D - G. New York: Doubleday. Lk 927. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  3. David Noel Freedman, editor-in-chief (1992). The Anchor Bible dictionary. Volume 3, H - J. New York: Doubleday. Lk 14-15. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  4. Christoph Wrembeck SJ (2013). Taevas ja Põrgu. Tartu: Johannes Esto Ühing. Lk 28.
  5. David Noel Freedman, editor-in-chief (1992). The Anchor Bible Dictionary A-C. New York: Doubleday. Lk 49. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)