Kasutaja:Janna98/Kursor

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vilkuv tekstikursor sõna Wikipedia kirjutades.

Kursor (inglise keeles cursor) on kahemõõtmelises graafilises kasutajaliideses kasutusel olev indikaator, mida kasutatakse kasutaja hetkepositsiooni ning tema ja arvutivahelise infovahetuse näitamiseks arvutimonitoril või mingil muul kuvaril. Kursori positsioon põhineb sisendandmetel, mida saadakse näiteks arvutihiirelt, klaviatuurilt või muult sisendseadmelt.

Sõna cursor on pärit ladinakeelsest sõnast "jooksja" või "kuller". Terminit kasutati teaduslike instrumentide puhul ning võeti analoogiliselt üle arvutiteadusesse.[1]

Sisendseadmed muudavad kasutaja käeliikumised (paremale, vasakule, edasi ja tagasi) mingil pinnal nendele vastavateks signaalideks, mida arvuti tõlgendab kursori liigutustena. Lisaks liikumisele registreerib arvuti ka hiirel klõpsamised või paigaloleku, mis laseb näiteks vastavat programmi või faili, mille ikooni kohal kursor on, avada või tema kohta rohkem infot saada.

Kursori ning teiste kasutajaliidese elementide välimuse üheks algloojaks peetakse Susan Kare'i, kes töötas 1980ndatel Apple'i jaoks.[2]

 Tekstikursor[muuda | muuda lähteteksti]

Windows Command Promptis on kursor nähtav kui alakriips rea lõpus.

Tekstikursor esineb enamasti tekstiredaktorites ning käsurealiidestes alakriipsuna, vertikaalse kriipsuna või mingit värvi ristkülikuna. Tekstikursor võib vilkuda või olla paigal, näidates asukohta, kuhu tekst järgmisena sisestatakse (n-ö sisestuspunkt). Mõnedes tekstirežiimiga liidestes ei saanud vertikaalse joonega kursoriga sisestuspunkti näidata, seega hakati kasutama alakriipsu või blokk-kursorit ehk värvitud ristkülikut selle asemel.

Olukordades, kus kasutati blokk-kursorit, loodi see tavaliselt tähemärgi piksleid pahupidi pöörates, kasutades loogikamuutujatega välistava disjunktsiooni funktsiooni.[3] Tekstiredaktorites ning tekstitöötlusprogrammides, kus kasutatakse uuemat rastergraafikat, on kursor tavaliselt vertikaalne kriips. Harilikult saab modernsetes tekstiredaktorites ehk tekstitoimeti programmides liigutada kursorit ka klaviatuuri klahvidega. Nendeks klahvideks on neli noolklahvi, page up ja page down klahvid, home ja end klahvid ning mitmed kombinatsioonid, mille puhul kaasatakse ka modifitsaatorklahv (enamasti Shift, Control, Fn või näiteks Alt klahvid), mis selle allhoidmise ajaks muudab teiste klahvide väljundi. Kursori positsiooni saab tekstiprogrammides veel muuta hiirt liigutades ning tekstis teises asukohas klikkides.

Tekstikursori vilkumine tavaliselt tühistatakse perioodiks, kui seda liigutatakse, sest vastasel juhul on selle liikumist keeruline jälgida.

Mõned kasutajaliidesed kasutavad alakriipsu või peenikest verikaalset kriipsu näitamaks, et kasutaja on sisestusrežiimis, mis on režiim teksti sisestamiseks olemasoleva teksti sisse, mille tõttu kõik järgnevad tähed nihkuvad sisestatu võrra edasi. Suuremat ristkülikukujulist kursorit kasutatakse näitamaks, et kasutaja on ületrükkimisrežiimis, mille puhul saab kasutaja kirjutada üle ehk asendada kõik järgnevad tähed. Ületrükkimisrežiimi puhul on ristkülikukujuline kursor järgmise ülekirjutatava tähe pikkuse ning laiusega, mis teeb ülekirjutamise visuaalselt lihtsamaks.

Kahesuunaline tekst[muuda | muuda lähteteksti]

Süsteemides, mis toetavad kahesuunalist teksti, on kursor vertikaalne joon, millel on väike vasakule või paremale suunatud lisandus, mis vastavalt näitavad kursori ning teksti sisestamise suunda. Sellise visuaalse välimuse tõttu kutsutakse kahesuunalise teksti kursorit ka bi-kursoriks (inglisekeelsest sõnast bi-directional). Mõnedel juhtudel võib kahesuunaline kursor olla jaotatud kaheks osaks ning kumbki pool näitab, kuhu vasakult-paremale ning paremalt-vasakule tekst sisestatakse.[4]

Hiirekursor[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpilised hiirekursori välimused

Hiirekursor kajastab osutusseadme (tavaliselt arvutihiir, puuteplaat või juhtkuul) liigutusi kuvaril. Sedatüüpi kursorit kasutatakse ikoonide ning teiste elementide manipuleerimiseks graafilisel kasutajaliidesel. Sellised elemendid võivad olla näiteks menüüd, nupud, kerimisriba või mingi teine vidin. Hiirekursor sai tõenäoliselt sellise nime, sest arvutihiir mängib tavaarvutite puhul dominantset rolli võrreldes teise osutusseadmetega. Hiirekursor, erinevalt tekstikursorist, ei vasta klaviatuuri sisendinformatsioonile.

Hiirekursor esineb tavaliselt noolena, mis on nurga all (nurk tuleneb varasemate arvutite madalast resolutsioonist, mistõttu nägi nurga all olev kursor parem välja), kuid olenevalt operatsioonisüsteemist muutub ka kursori välimus. Hiirekursori kasutamine on oluline, kui sisendmeetod või -seade on selline, mida saab liigutada sujuvalt mööda pinda ning millega saab ekraanil olevaid objekte valida ning esile tuua. Kui graafikaliides toetub ainult nuppudele (nagu näiteks klaviatuuriga telefonid), pole hiirekursorit vaja.

I-kursor[muuda | muuda lähteteksti]

I-kursor

I-kursor (inglise keeles I-beam cursor) on kursor, mis on seriifidega suurtähe I kujuline. I-kursori eesmärk on näidata, et teksti selle all saab esile tõsta ning mõnikord ka muuta ning sinna uut sisestada.[5]

3D kursor[muuda | muuda lähteteksti]

Idee kursorist kui markerist või sisestuspunktist uue info või muudatuste jaoks (nagu näiteks pöörlemine) saab laiendada kolmemõõtmelisse modelleerimiskeskkonda. Blender, mis on vabatarkvaraline 3D-graafika programm, kasutab kolmemõõtmelist kursorit, et määrata järgmiste tehete läbiviimise asukoht.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välised lingid[muuda | muuda lähteteksti]