Kasutaja:Iroosileht
 | See on kasutaja Iroosileht liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Lennunduse mõju keskkonnale[muuda | muuda lähteteksti]
Lennundus mõjutab keskkonda, sest õhusõidukite mootorid eraldavad soojust, müra, tahkeid osakesi ja gaase, mis põhjustavad kliimamuutusele ja globaalsele tuhmumisele. [1]
Lennukid eraldavad selliseid osakesi ja gaase nagu näiteks süsinikdioksiid (CO2), veeaur, süsivesinikud, süsinikmonooksiid, lämmastikoksiidid, vääveloksiidid, plii ja must süsinik, mis on omavahel ja atmosfääriga interaktsioonis. [2]
Vaatamata autode heitkoguse vähenemisele ning kütusesäästlikumate ja vähem saastavate turboventilaatorite ja turbopropellermootorite kasutuselevõtule, soosib lennuliikluse kiire kasv viimastel aastatel lennundusega seotud üldist reostust. Euroopa Liidus kasvasid lennunduse kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 1990–2006 87-protsenti. [3]
Põhjalikud uuringud näitavad, et hoolimata õhusõidukite, mootorite, aerodünaamika ja lennutegevuse eeldatavatest uuendustest, ei ole õhutranspordi süsinikdioksiidide heitkogused aastakümnete jooksul sugugi vähenenud. Seda seetõttu, et kuni 2016. aasta oktoobrini puudusid kindlad rahvusvahelise regulatsioonid lennunduse heitkoguste kontrollimiseks. 2016. aasta oktoobris toimus ICAO konverents, milles lepiti kokku CORSIA tasaarvelduskavas.[4]
Peale selle on lennupõhise kütuse maksud väga madalad või peaaegu olematud, mis annab lennundusele teiste transpordiliikidega võrreldes märkimisväärse eelise.
Kui turupiiranguid ei kehtestata, põhjustab lennunduse heitkoguste kasv peaaegu ülemaailmse CO2-heite eelarve aastas sajandi keskpaigaks, kui kliimamuutusi tuleb hoida temperatuurini 2 kraadi või alla selle.[4]
KLIIMASOOJENEMINE[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu kõik inimtegevused, mis hõlmavad põlemist, vabastavad enamik lennunduse vorme süsinikdioksiidi (CO2) ja teisi kasvuhoonegaase Maa atmosfääri, põhjustades globaalse soojenemise kiirenemisele ja (CO2 puhul) ookeani hapestumisele.[5]
Need mured on esile tõstetud kaubandusliku lennunduse praeguse mahuga ja selle kasvumääraga.
Ülemaailmselt sõidab päevas umbes 8,3 miljonit inimest (kolm miljardit istekohta aastas), mis on kaks korda rohkem kui 1999. aastal. Ainuüksi USA lennuettevõtjad põletasid umbes 16,2 miljardit gallonit kütust ajavahemikus 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini.[6]
Peale süsinikdioksiidi, mis vabaneb enamik õhusõidukite kütuse põlemisel, näiteks Jet-A (turbiinilennuk) või Avgas (kolblennuk), aitab lennundussektor kasvuhoonegaaside tõusule kaasa oma maapealse tegevusega. Maapealse tegevuse all peetakse silmas lennujaamade enda maapealseid sõidukeid, reisijate ning personali isiklikke autosid, lennujaamade ehitamisel kasutatava energia tootmise, õhusõidukite tootmisest ja lennujaama infrastruktuuri ehitamise kaudu vabanevaid gaase. [7]
VIITED[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB) (19.03.2008). "Aircraft Engine Emissions". Vaadatud 21.05.2019.
- ↑ Brasseur, Guy P.; Gupta, Mohan; Anderson, Bruce E.; Balasubramanian, Sathya; Barrett, Steven; Duda, David; Fleming, Gregg; Forster, Piers M.; Fuglestvedt, Jan; Gettelman, Andrew; Halthore, Rangasayi N.; Jacob, S. Daniel; Jacobson, Mark Z.; Khodayari, Arezoo; Liou, Kuo-Nan; Lund, Marianne T.; Miake-Lye, Richard C.; Minnis, Patrick; Olsen, Seth; Penner, Joyce E.; Prinn, Ronald; Schumann, Ulrich; Selkirk, Henry B.; Sokolov, Andrei; Unger, Nadine; Wolfe, Philip; Wong, Hsi-Wu; Wuebbles, Donald W.; Yi, Bingqi; et al. (2016). "Impact of aviation on climate. FAA's Aviation Climate Change Research Initiative (ACCRI) Phase II". Vaadatud 21.05.2019.
{{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas:|Autor=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ EU press release (20.12.2006). "Climate change: Commission proposes bringing air transport into EU Emissions Trading Scheme". Vaadatud 21.05.2019.
- ↑ 4,0 4,1 Bows A., Anderson K., Upham P. (2009). "Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy". Routledge. Vaadatud 2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ McNeil BI, Matear RJ (2008). "Southern Ocean acidification: A tipping point at 450-ppm atmospheric CO2". Vaadatud 21.05.2019.
- ↑ Scott Mayerowitz, AP. Houston Chronicle (2014). "Why airfare keeps rising despite lower oil prices". Vaadatud 2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend) - ↑ Horvath A, Chester M (2008). "Environmental Life-cycle Assessment of Passenger Transportation An Energy, Greenhouse Gas and Criteria Pollutant Inventory of Rail and Air Transportation". Vaadatud 2019.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud=(juhend)