Karl Maron

Allikas: Vikipeedia
Karl Maron, 1957

Karl Maron (27. aprill 1903 Berliin2. veebruar 1975 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigitegelane.

Maron õppis põhikooli lõpetamise järel masinalukksepaks. Saksamaa Kommunistlikku Parteisse astus ta 1926. aastal. Natsionaalsotsialistide võimuletuleku järel emigreerus Karl Maron esialgu Taani ja sealt edasi Nõukogude Liitu, kus töötas Kominternis. Alates 1943. aastast tegutses ta Rahvuskomitee Vaba Saksamaa juhatuses ja oli ajakirja Freies Deutschland peatoimetaja. 30. aprillil 1945 pöördus ta Saksamaale tagasi.[1] 1945. aasta mais sai ta Berliini aselinnapeaks, alates 1947. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei fraktsiooni juhataja Berliini Linnavolikogus, 1948. aastast linnanõunik Berliini Linnavalitsuses. Novembris 1949 sai Karl Maron ajalehe Neues Deutschland asetoimetajaks. 1950. aastal sai ta Saksa Rahvapolitsei peainspektoriks (juhatajaks). Alates 1954. aastast oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige.[2]

1. juulist 1955 kuni 14. novembrini 1963 oli Karl Maron Saksa DV siseminister.[3]

Aastatel 19641974 juhtis ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee juures asuvat Arvamusuuringute Instituuti.[4]

Auastmed[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Auaste
1950
kindralinspektor
1962
kindralooberst

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanik ja ajakirjanik Monika Maron (sünd. 1941) on Karl Maroni kasutütar.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev
Willi Stoph
Saksa Demokraatliku Vabariigi siseminister
19551963
Järgnev
Friedrich Dickel