Karistusõiguse ajalise kehtivuse piir

Allikas: Vikipeedia

Ajaline kehtivus (inglise keeles temporal applicability) on karistusseaduse[1] (KarS) üheks kehtivuspiiriks. Kokku on karistusseadusel kolm kehtivuspiiri ehk -mõõdet: ajaline, ruumiline ning isikuline.[2] Ajalise kehtivuse alused kehtestab Eesti karistusseaduse § 5, mille lõike (lg) 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi.[1] Teo toimepanemise ajal kehtinud õigusnormi kohaldatakse tervikuna, ega kombineerita erinevate seaduste osi.[3] Tegu tuleb hinnata teo ajal kehtinud seaduse järgi.[4]

Karistusseaduse ajaline kehtivus puudutab vaid materiaalõigust.[3]

Kergem karistusseadus[muuda | muuda lähteteksti]

KarS § 5 lg 2 näeb ette, et karistusseadust on võimalik kohaldada tagasiulatuvalt vaid siis, kui uus seadus kas välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda.[1] Antud karistusõiguslik norm kajastub ka Eesti Vabariigi põhiseaduses[5] [(PS) § 23 lg 2].

Seadus välistab toimepandu karistatavuse juhul, kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.[3]

Seadus kergendab karistust näiteks juhul, kui:

  1. muudab süüteo väärteoks;
  2. lisab sanktsioonile uue kergema karistusliigi või tühistab lisakaristuse;
  3. laiendab karistuse asendamise või karistusest vabastamise aluseid või tingimusi jms;
  4. alandab alam- või ülemmäära;
  5. muudab kärbitud koosseisu täiskoosseisuks;
  6. kitsendab konfiskeerimise aluseid;
  7. lühendab aegumistähtaega;
  8. loeb karistatavaks mitte vara, vaid ainult vallasasja omastamise.[6]

Raskem karistusseadus[muuda | muuda lähteteksti]

Raskendav karistusseadus on justkui kergendava karistusseaduse vastandpool.[7] KarS § 5 lg 3 näeb ette, et tagasiulatuvat jõudu pole seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda.[1] Isikut koheldakse vastavalt toimepandu ajal kehtinud kergemale karistusseadusele või ei võeta isikut üldse vastutusele, kui tegu on kriminaliseeritud pärast konkreetse teo toimepanekut.[8] KarS § 5 lg 4 kohaselt on karistatavad süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod, sõltumata teo toimepanemise ajast.[1]

Seadus raskendab toimepandu karistust näiteks juhul, kui:

  1. muudab väärteo kuriteoks;
  2. lisab põhikaristusele lisakaristuse;
  3. muudab täiskoosseisu kärbitud koosseisuks;
  4. lisab põhikoosseisule kvalifikatsiooni;
  5. lisab keelatud narkootiliste ainete nimekirja mõne uue aine.[7]

Seaduse muutumise aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Võib juhtuda, et seadus muutub teo ajal. Sellisel juhul kohaldatakse seadust, mis kehtis antud teo lõpuleviimise ajal, sõltumata asjaolust, kas uus seadus kergendab või raskendab karistust. Kui aga seadus muutub peale koosseisu täitmist, kuid enne kohtuotsuse tegemist, kohaldatakse kergemat seadust ning lähtutakse tagasiulatumise reeglitest: võrreldakse nii teo ja süüdimõistmise ajal kui ka vahepeal kehtinud seadusi ning seejärel kohaldatakse neist kergemat.[9]

Konkreetne käsitlusviis[muuda | muuda lähteteksti]

Lahendades küsimust, kas uus seadus on kergem või raskem, lähtutakse konkreetsest käsitlusviisist. Juhindutakse seadusest, mis tagab süüdistatavale soodsaima olukorra. Seda ka juhtudel, mil uus seadus osalt kergendab, kuid osalt raskendab karistust.[10]

Seaduse kehtestamine ja tühistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seadused kehtivad jõustumisest kuni tühistamiseni. Üldjuhul tühistatakse seadus siis, kui võetakse vastu uus seadus.[11] PS § 108 sätestab, et seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seadus ise ei sätestata teist tähtaega.[5]

On ebatõenäoline, et samal ajal kehtib kaks teineteisega vastuolus olevat seadust või üksiknormi. Kui see siiski nii on, juhindutakse üldpõhimõttest lex posterior derogat priori: hilisem seadus tühistab sellega vastuolus olevad senised sätted.[12]

Süüteo aeg[muuda | muuda lähteteksti]

KarS-i ajalise kehtivuse tuvastamisel on süüteo aeg oluline. Süüteo aja ning koha määratlemine on oluline kaitseõiguse seisukohalt, kuna selle kaudu on süüdistataval võimalik aru saada milles teda süüdistatakse. Samuti on aegumine oluline aegumistähtaja arvutamisel. See, kas süüteo aeg määratletakse kindla ajahetke või ajavahemikuna, sõltub konkreetse süüteo asjaoludest.[12]

Süüteo aja kindlaksmääramine oleneb suurel määral koosseisutüübist. Tegevusdelikti puhul loetakse tegu sooritatuks ajal, mis jääb koosseisupärase teo alustamise ning viimase osateo vahele. Tegu on alustatud, kui see jõuab katsestaadiumi (KarS § 25 lg 2)[1], ning lõpeb siis, kui isik on lõpetanud koosseisupärase teo. Tegevusetuse (KarS § 13)[1] puhul algab teoaeg siis, kui isikul on tekkinud kohustus tegutseda. Teoaeg lõpeb, kui tegutsemiskohustus on lõppenud või kui isik on kohustust täitma asunud.[13]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Karistusseadustik¹. – RT I, 21.05.2021, 9.
  2. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 134.
  3. 3,0 3,1 3,2 Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 136.
  4. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 135.
  5. 5,0 5,1 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 15.05.2015, 2.
  6. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 136-137.
  7. 7,0 7,1 Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 137.
  8. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 138.
  9. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 138-139.
  10. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 140.
  11. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 140-141.
  12. 12,0 12,1 Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 141.
  13. Jaan Sootak (2018). Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura. Lk 141-142.