Kalvinistlik kirikumuusika

Kalvinistlik kirikumuusika on üldnimetus Johann Calvini algatatud muusikastiilile ja esituspraktikale, mida viljeldakse lisaks kalvinistlikele ka muudes reformeeritud kirikutes.

Kuna Johann Calvin samastas muusikainstrumendid ikoonidega, siis pildirüüste ajal lõhuti kirikutest välja ka orelid.

Kalvinistlik kirikumuusika on

• ainult vokaalmuusika;
• emakeelne;
• enamasti ühehäälne;
• loodud vaid piiblitekstile või piibliteksti, näiteks Vana Testamendi laulude, rahvakeelsetele parafraasidele.

Ühehäälse kalvinistliku kirikumuusika põhiline kogumik on Genfi psalter.

Ühehäälne kalvinistlik muusika

Ühehäälse kalvinistliku muusika põhiliseks kogumikuks on 1562. aastal valminud Genfi psalter ehk hugenottide psalter, mis kujutab enesest värsistatud Vana Testamendi laulude ehk psalmide tõlgete kogumikku. Kogumik on koostatud Johann Calvini juhendamisel ning mõeldud kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Enamiku tõlgete autor on Clément Marot ning enamiku meloodiate autor on Louis Bourgeois.

Genfi psaltri

• meloodiad on ühehäälsed
• meloodiate ulatus ei ületa oktavi
• meloodiates esinevad helivältused piirduvad poolnoodi ja veerandnoodiga ning laulu lõpus on täisnoot
• meloodiates on eelistatud astmeline liikumine

Mitmehäälne kalvinistlik muusika

Kalvinistide koduses musitseerimises säilis siiski ka mitmehäälne laulmine, milleks kasutati kirikus lauldavate psalmide mitmehäälseid seadeid. Mitmehäälsete seadete põhiline autor on Claude Goudimel.

Kalvinistlik kirikumuusika ja kunstmuusika

Kalvinistlikku psalmilaulu on oma loomingus kasutanud näiteks Jan Sweelinck ja Zoltán Kodály.