Kalmõkkia
| Kalmõkkia Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
vene Республика Калмыкия Respublika Kalmõkija | |
|
kalmõki Хальмг Таңһч Halmg Tanghtš | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 74 721 km² | |
Elanikke: 269 984 (1.01.2021)  | |
| Rahvastikutihedus: 3,6 in/km² | |
| Pealinn: Elista | |
| Ametlikud keeled: vene ja kalmõki | |
 | |
 |
Kalmõkkia Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Lõuna föderaalringkonnas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmõki autonoomne piirkond moodustati 1920. aastal ja nimetati autonoomseks vabariigiks aastal 1935. Teise maailmasõja ajal oli Kalmõkkia Saksa okupatsiooni all. Kalmõkke süüdistati massilises koostöös sakslastega ning vabariik likvideeriti 1943. aastal. Kalmõkid küüditati Siberisse ja Kesk-Aasiasse. 1956. aastal kalmõkid rehabiliteeriti ja taastati autonoomne oblast, mis 1958. aastal muudeti Kalmõki ANSV-ks. 18. oktoobril 1990 võttis Kalmõki ANSV Ülemnõukogu vastu "Deklaratsiooni riiklikust suveräänsusest", vastavalt millele muudeti Kalmõki ANSV Kalmõki NSV-ks. 24. mail 1991 kinnitas Vene NFSV Rahvasaadikute Kongress muudatuse, tehes vastava paranduse Vene NFSV konstitutsiooni. Pärast NSV Liidu lagunemist muudeti Kalmõki NSV 21. aprillil 1992 Kalmõkkia Vabariigiks.
Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Gorodovikovski rajoon (Городовиковский район)
- Iki Buruli rajoon (Ики-Бурульский район)
- Jašalta rajoon (Яшалтинский район)
- Jaškuli rajoon (Яшкульский район)
- Justa rajoon (Юстинский район)
- Kettšenerõ rajoon (Кетченеровский район)
- Lagani rajoon (Лаганский район)
- Malõje Derbetõ rajoon (Малодербетовский район)
- Oktjabrski rajoon (Октябрьский район)
- Prijutnoje rajoon (Приютненский район)
- Sarpinski rajoon (Сарпинский район)
- Tselinnõi rajoon (Целинный район)
- Tšernozemelski rajoon (Черноземельский район)
Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikest kalmõkke 162 740 (57,4%) ja venelasi 85 712 (30,2%). Suuremad vähemusrahvad olid dargid (7590 ja 2,7%), kasahhid (4948 ja 1,7%) ja tšetšeenid (3343 ja 1,2%).
| Rahvusgrupp | 1926 | 1939 | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 2002 | 2010 | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | Arv | % | |
| Kalmõkid | 107 026 | 75,6% | 107 315 | 48,6% | 64 882 | 35,1% | 110 264 | 41,1% | 122 167 | 41,5% | 146 316 | 45,4% | 155 938 | 53,3% | 162 740 | 57,4% |
| Venelased | 15 212 | 10,7% | 100 814 | 45,7% | 103 349 | 55,9% | 122 757 | 45,8% | 125.510 | 42,6% | 121 531 | 37,7% | 98 115 | 33,6% | 85 712 | 30,2% |
| Dargid | 0 | 0,0% | 0 | 0,0% | 608 | 0,3% | 4 961 | 1,9% | 8 590 | 2,9% | 12 878 | 4,0% | 7 295 | 2,5% | 7 590 | 2,6% |
| Kasahhid | 193 | 0,1% | 2 711 | 1,2% | 8 550 | 4,6% | 7 095 | 2,7% | 6 .132 | 2,1% | 6 277 | 1,9% | 5 011 | 1,7% | 4 948 | 1,7% |
| Tšetšeenid | 0 | 0,0% | 10 | 0,0% | ? | ?,?% | 4 791 | 1,8% | 8 100 | 2,8% | 8 239 | 2,6% | 5 979 | 2,0% | 3 343 | 1,2% |
| Avaarid | 0 | 0,0% | 0 | 0,0% | 192 | 0,1% | 863 | 0,3% | 1 941 | 0,7% | 3 871 | 1,2% | 2 305 | 0,8% | 2 396 | 0,8% |
| Ukrainlased | 14 606 | 10,3% | 1 127 | 0,5% | 1 589 | 0,9% | 3 346 | 1,3% | 3 706 | 1,3% | 4 069 | 1,3% | 2 505 | 0,9% | 1 531 | 0,5% |
| Korealased | 0 | 0,0% | 6 | 0,0% | 51 | 0,0% | 284 | 0,1% | 1 073 | 0,4% | 643 | 0,2% | 1 049 | 0,4% | 1 342 | 0,5% |
| Sakslased | 2 603 | 1,8% | 4 150 | 1,9% | 1 547 | 0,8% | 5 212 | 1,9% | 5 509 | 1,9% | 5 586 | 1,7% | 1 643 | 0,6% | 1 071 | 0,4% |
| Teised | 1 954 | 1,4% | 4 551 | 2,1% | 4 089 | 2,2% | 8 420 | 3,1% | 11 799 | 4,0% | 13 169 | 4,1% | 12 570 | 4,3% | 18 808 | 6,5% |
| Rahvaarv | 141 594 | 100% | 220 684 | 100% | 184 857 | 100% | 267 993 | 100% | 294 527 | 100% | 322 579 | 100% | 292 410 | 100% | 289 481 | 100% |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmõkkia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis