Kahveltõstuk

Allikas: Vikipeedia

Kahveltõstuk (lühendatult tõstuk) on sõiduk, mida kasutatakse objektide tõstmiseks ja teisaldamiseks lühikeste vahemaade taha.

Kahveltõstuki tehniline väljatöötamine ja arendus leidis aset 20. sajandi alguses mitmes ettevõttes, sealhulgas jõuülekandeid tootva ettevõtte Clark Material Handling Company ja vintse tootva ettevõtte Yale & Towne Manufacturing poolt.[1][2][3]. Pärast II maailmasõda levis kahveltõstukite kasutamine üle maailma ning need on saanud asendamatuks osaks tootmises ja ladustamises. 2013. aastal müüsid maailma 20 suurimat tõstukitootjat seadmeid 30,4 miljardi USA dollari eest (944 405 müüdud masinat).[4]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

II maailmasõja ajal kasutatud tõstuk

Tehniline areng, mis pani aluse tänapäevase kahveltõstuki loomisele, leidis aset 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Tänapäevaste tõstukite eelkäijateks võib pidada käsivintse, mida kasutati suurte raskuste tõstmiseks.[5] 1906. aastal võttis USA ettevõte Pennsylvania Railroad kasutusele akutoitega platvormid, mida kasutati pagasiveoks nende Altoonas asuvas rongijaamas. Esimene maailmasõda tõi kaasa uued veoste käitlemise tehnoloogiad Suurbritannias, mille eestvedajaks oli ettevõte Ransomes, Sims & Jefferies, mis asus Ipswichis. Seda kannustas sõja põhjustatud tööjõupuudus. Aastal 1917 alustas USA ettevõte Clark Material Handling Company jõuallikatega vedukite ja tõstukite kasutuselevõttu oma tehastes. Tõstukiturule sisenesid järgmisena aastal 1919 Towmotor Company, ja Yale & Towne Manufacturing aastal 1920.[2] Kahveltõstukite arendamine ja kasutus jätkus järgnevate aastakümnete jooksul. Hüdroajamite areng ning esimeste elektritõstukite väljatöötamine koos standardiseeritud aluste kasutuselevõtuga 1930. aastate lõpus aitas suurendada kahveltõstukite kasutuse levikut.[5]

Teise maailmasõja algus kiirendas tõstukite kasutuselevõttu toodangu suurendamiseks.[6] Pärast sõda tegeleti efektiivsemate ladustamismeetodite väljatöötamise ja rakendusega. See tekitas vajaduse manööverdamisvõimelisemate ja suurema tõstekõrgusega kahveltõstukite järele.[7] 1954. aastal tõi Briti ettevõte Lansing Bagnall (nüüd kuulub KION Groupi juurde) turule esimese akutoitega elektritõstuki.[6] Tänu sellele sai võimalikuks riiulite kõrguse suurendamine ja nende vahemaa vähendamine, mis võimaldas laoruumi efektiivsemalt ära kasutada.[6] Aastatel 1950–1960 muutis oluliseks seadme kasutamisohutus, kuna tõstekõrgused ja kogused järjest suurenesid. Ohutusvarustus nagu koormatoed ja tugevdatud juhikabiinid said osaks kahveltõstukite standardvarustusest.[5] 1955. aastal hakkasid insenerid tõsiselt tegelema tõstukite ohutu kasutamise probleemiga. Tootjad hakkasid pakkuma koormatagasid, mis on mõeldud iga koorma paigal hoidmiseks, kui tõstuk manööverdab erinevatel vahemaadel. Ka kaamerakabiinide arvu kasv hakkas heidutama vigastusi.[8] 1980. aastatest suurenes tõstukite disainis rõhk ergonoomilisele disainile, mis suurendas kasutusmugavust, vähendas vigastusi ja kasvatas tootlikkust.[9] 1990. aastatest pöörati tähelepanu kahveltõstukite heitgaasidele, mis kulmineerus heitgaasistandardite kehtestamisega tõstukitootjatele mitmetes riikides.[10] Vahelduvvoolul töötavate tõstukite ja kütuseelement-tehnoloogia on ühed uuemad suunad tõstukite arenduses.[5][11]

Üldised kasutuspõhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Tõstukikabiin ja selle juhtseadmed

Kahveltõstukitele on väljastatud lubatud tõstekoormus ja koormuse massikeskme asukoha piirväärtused. See informatsioon paikneb enamasti tootja paigaldatud andmeplaadil ning seal sätestatud parameetrite ületamine on keelatud. Paljude riikide õigusaktide järgi on tõstuki nimeplaadi eemaldamine või muutmine tootja loata kuritegu.

Tõstukite oluliseks omaduseks on nende juhtimine tagarataste abil. Kuigi see parandab manööverdatavust kitsastes oludes on see erinev tüüpiliste ratassõidukite juhtimisest.

Teine kahveltõstuki oluline omadus on selle stabiilsus. Tõstukit ja selle koormat tuleb käsitleda kui ühtset tervikut, millel on pidevalt muutuv raskuskese. Tõstuk ei tohi kunagi suurel kiirusel läbida kurvi koos ülestõstetud koormaga, kus tsentrifugaaljõud ja gravitatsioonijõud võivad kombineeruda, põhjustades katastroofilise ümberkukkumise. Kahveltõstuki kahvli lubatud tõstekoormus väheneb, kui last on nihutatud ettepoole. Enamasti on tõstuki küljes laadimise olulisemaid parameetreid näitav nimeplaat. Tõstukit ei tohi kasutada inimeste tõstmiseks, kui ei ole kasutusel spetsiaalne erivarustus.

Kahveltõstukid on ladude ja jaotuskeskuste oluline osa. On tähtis, et need struktuurid oleksid disainitud tõstukite efektiivse ja ohutu liikumise võimaldamiseks. Drive-In/Drive-Thru tüüpi ladustamise korral peab kahveltõstuk liikuma ladustamispositsioonis, mis on mitu standardaluse mõõtu sügav, et asetada või tõsta koormat. Sageli aitavad tõstukeid sellistel keerulistel manöövritel juhtsiinid. Need manöövrid nõuavad hästi väljaõpetatud juhte. Kuna iga alusega seotud operatsioon eeldab ladustusstruktuuri sisenemist, on õnnetused sellise ladustamisstruktuuri puhul sagedasemad.[12]

Spetsiaalne Uus-Meremaa laevastiku konteinertõstuk

Tõstukite juhtimisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Kahveltõstukite hüdraulikat juhitakse kas otse ventiile lülitavatest kangidest või kaudselt, solenoidide juhitud ventiilidega, mida on võimalik juhipaneelilt juhtida. Viimane lahendus võimaldab parandada tõstuki juhtimise ergonoomikat.

Kahveltõstukeid on saada paljudes eri konfiguratsioonides ja tõstevõimevahemikes. Tüüpilises laos kasutatakse 1–5-tonnise tõstevõimega tõstukeid. Suuremaid masinaid, millel on kuni 50-tonnine tõstevõime, kasutatakse suuremate laadungite käitlemiseks, näiteks täidetud merekonteinereid.[13]

Lisaks kahvli kõrguse muutmisele saab juht muuta tõstuki masti kaldenurka, et kompenseerida laadungi raskusjõu poolt kahvlile avaldatud paindemomendi mõju ning vähendada laadungi mahalibisemise ohtu. Lisaks annab kallutusnurk piiratud võime töötada ebatasasel pinnal. Paljud tõstukijuhid käivad oma oskusi võrdlemas iga-aastastel tõstukivõistlustel, kus lahendatakse eri keerukuse ja ajapiiranguga juhtimisülesandeid.

Tüüpdisainid[muuda | muuda lähteteksti]

Veoautol põhinev kahveltõstuk

Järgnev on nimekiri levinud kahveltõstukitüüpidest:[14][15][16]

  • Käsikahveltõstuk – kannab tõstuki nime tinglikult, kuna tal puudub oma jõuallikas.

See on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks lühidistantsidel (10–30 m). Sageli veetakse seda tõstukit kaasas jaotusauto furgoonis, siirdamaks kaubaaluseid autole ja autolt maha. Mugav ja ratsionaalne kasutada käsikahveltõstukit nendes kohtades, kus aluseid pole vaja tõsta riiulitele või virna ning aluste siirdamisi on vaja teha suhteliselt vähe.

  • Siirdamistõstukeid on mitut liiki, olenevalt sellest missugust tööd laos on otstarbekas sellega teha. Siirdamistõstukeid valmistatakse erineva tõstejõu (vahemikus 1,4–2,5 tonni) ja erinevate tegevuste jaoks (horisontaaltransport, tellimuste komplekteerimine, peale- ja mahalaadimine). Siirdamistõstukeid liigitatakse järgmiselt: juhiplatvormita siirdamistõstuk, juhiplatvormiga siirdamistõstuk ja juhiistmega siirdamistõstuk.
  • Juhiplatvormita siirdamistõstuk on mõeldud koormate (kaubaaluste) siirdamiseks suhteliselt lühikestel distantsidel (10–30 m). Mugav ja otstarbekas on kasutada seda kohtades, kus on vaja teostada sagedasi kaubaaluste siirdamisi, kuid siirdamisteekonnad ei ole pikad. Sobib hästi kasutamiseks kauba laadimisel jaotusautole või jaotusautolt maha, samuti kaupluseruumides kauba laoruumist müügisaali toimetamisel. Tänu suhteliselt väikesele kaalule sobib kaasaveoks jaotusauto furgoonis. Toodetakse tõstejõuga 1,6–3,0 t. Liikumiskiirus enamasti vahemikus 6–8 km/h.
  • Juhiplatvormiga siirdamistõstuk on mõeldud kaubaaluste või koormate siirdamiseks keskmistel distantsidel (30–60 m). Tänu juhiplatvormile on töö sellega kiirem ja ohutum.

Sobib hästi koormate laadimiseks treileritele, konteineritesse, jaotusauto furgoonidesse ja nendelt maha. Sobib hästi manööverdamiseks kitsastes kohtades. Ohutuse mõttes on soovitav soetada külgtugedega tõstuki mudel, kuna järsul pöördel on oht, et juht paiskub tsentrifugaaljõu (keskpunktist lähtuva) toimel seisuplatvormilt maha. Enamik firmasid toodab ka varianti, mis muudab kliirensit (põhja kõrgust põrandast) keskmiselt 10–15 cm. See on hädavajalik kohtades, kus laadimissilda ja treileri põhjapinda ei ole võimalik viia sujuvalt ühte tasapinda ja on oht, et tõstuk jääb "põhja peale kandma". Toodetakse tõstejõuga 1,6–3,0 t. Liikumiskiiruseks on keskmiselt 6–8 km/h, kiirematel isegi kuni 12 km/h.

  • Juhiistmega siirdamistõstuk on mõeldud kaubaaluste ja koormate siirdamiseks pikkadel distantsidel (60–200 m). Tänu juhiistmele ja mugavale tööasendile on võimalik päev läbi kestev töö kaubaaluste siirdamisel. Sobib koormate siirdamiseks suurtes ladudes pikkadel teekondadel ühest punktist teise. Vahel on tarvis teostada suurtes ladudes pikki siirdamisi. Ühe aluse kaupa vedamine on aeganõudev ja vähetootlik. Seetõttu valmistatakse siirdetõstukeid ka tavalisest pikemate kahvlitega (2,4–2,8 m). Nendega on võimalik vedada korraga kaks EUR-alust pikisuunas või kolm EUR-alust ristsuunas kahvlitel. Juhiistmega siirdamistõstukeid toodetakse tõstejõuga 2,0–3,6 t. Liikumiskiiruseks on kiirematel tõstukitel kuni 15 km/h.
  • Tugiratastõstukid sõidavad kauba riiulisse paigutamisel tugiratastega riiuli sisse (põranda-hoiukohale). Seetõttu peab selle tõstukitüübi kasutamisel laoriiuli esimesel korrusel (põranda-hoiukohtadel) kasutama ainult standardseid kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad kauba ülemistele riiulikorrustele paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele.
  • Juhiplatvormita tugiratastõstuk on mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel (vahemaadel), kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes oludes. Toodetakse ka ühe mastisiiniga mudelit (parem nähtavus), samuti raamtõstega (vajalik abitegevustel) ja topeltaluste käsitsemiseks (tõhusam töö) ette nähtud mudelit.
  • Juhiplatvormiga tugiratastõstuk on mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes. Tihti on veoki koormaruumi paigutatud kaubaaluseid kahes kihis. Kuid ka hoiukohtadele riiulitel on võimalik aluseid paigutada ühekorraga – alumine alus põrandakohale ja pealmine alus teisele riiulikorrusele, on võimalik kahe aluse tugiratastõstukiga saavutada kahekordne efektiivsus. Kitsendavaks tingimuseks on siinjuures koorma tavalisest enam piiratud kaal.
  • Juhiistmega tugiratastõstuk on mõeldud kauba siirdamiseks ja tõstmiseks kitsastes riiulivahekoridorides. Suhteliselt odava tõstukina sobib see kasutamiseks keskmise suurusega ladudes, kus kaubavood ei ole väga suured. Kasutamisel on puuduseks väike paindlikkus ja asjaolu, et esimese korruse kaubaalused peavad olema paigutatud kohtadele alati väga täpselt. Sellest sõltub ülemistel korrustel olevate aluste käsitsemise lihtsus. Tõstukeid valmistatakse ka variandis, mille puhul juhiistme asemel on seismisplatvorm.
  • Lükandmastiga tõstukid (reach truck) on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed kaubaaluste riiulisse asetamiseks/võtmiseks või virnastamiseks.

Lükandmastiga tõstukite eeliseks on suur kasutamise universaalsus (mitmekülgsus). Kuna tõstuki mast liigub horisontaal-tasandis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on selle tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt (kaugemalt), tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata. Alust on võimalik kallutada nii masti kui ka kahvlite abil. Kui mast on koos kaubaga eesmises asendis, toimib tõstuk vastukaalu põhimõttel, kui aga tagumises asendis, toimib see tugiratta põhimõttel. Kuna tugiratastega aluse vahedesse ei sõideta, vajab tõstuk töötamiseks laia vahekoridori (2,6–2,9 m). Enamik tõstukitest on varustatud ka külgnihutamisseadmega, mis võimaldab kaubaaluse paigutamisel riiulikohale parandada/täpsustada aluse asendit külgsuunas. Lükandmastiga tõstukeid toodetakse enamasti tõstejõuga 1,2–3,2 t. Veomootorite võimsused on tavaliselt vahemikus 4,0–6,0 kW, kiirete tõstete võimaldamiseks on hüdraulika pumba mootorite võimsused vahemikus 10,0–11,5 kW. Tavaliselt on liikumiskiirus kuni 12 km/h, kiirematel kuni 16 km/h.

  • Pöördkahvliga tõstukeid kasutatakse kõrgete ladude kitsastes vahekoridorides (1,7 m). Tõstuk sõidab vahekoridoris risti pööramata ja kaup paigutatakse hoiukohale tõstuki kahvleid 90° pöörates. Tõstuki suunamine kitsas koridoris toimub siinide abil, mis on kinnitatud riiulipostide ette või induktsiooni (elektriline või magnetiline mõju) teel. Need tõstukid on valmistatud arvestusega, et koormusi tuleb tõsta kuni 8.–9. riiulikorrusele. Selleks, et suurel kõrgusel oleks kauba paigutamine ja haaramine võimalik, on pöördkahveltõstukid varustatud videokaamerate ja monitoridega. Ka kuuluvad tõstuki põhivarustuse hulka turvaseadised. Toodetakse tõstejõuga 1,0 t–1,5 t. Tõstekõrgus kuni 14,5 m. Liikumiskiirus kuni 12 km/h. Aluseid saab tõsta ja maha panna tõstuki kõrvale nii vasakule kui ka paremale poole.
  • Komplekteerimistõstukid on tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks. Komplekteerimistõstuki abil on komplekteerimistöö teostamine efektiivne, mugav ja ohutu. Tõstuk on varustatud konsooliga, millele kinnitatakse komplekteerimisleht. Toodetakse: madalkomplekteerimistõstukeid (1.–2. riiulikorrus), keskmiste kõrguste komplekteerimistõstukeid (2.–4. riiulikorrus) ja kõrgkomplekteerimistõstukeid (2.–8. riiulikorrus).
  • Vastukaal- ehk frontaaltõstukid on levinuim universaalne tõstukitüüp. Kasutatakse sisepõlemis- ja elektrimootoriga tõstukeid. Diisel- ja bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul välitingimustes või poolvälitingimustes ja elektrimootoriga vastukaaltõstukeid siseruumides. Gaasiga liikuvaid tõstukeid kasutatakse nii sise- kui ka välitingimustes. Kuna diiselmootoriga tõstukid on kiiremad kui elektritõstukid ja nende päevane tööressurss ei ole millegagi piiratud, on suure intensiivsusega töödel õige kasutada just neid tõstukeid. Näiteks sobivad need väga hästi töötamiseks poolavatud terminalides, estakaadidel ja treilerites. Gaasitõstuk sobib, kui on vaja traditsioonilist vastukaalutõstukit. Suure efekti annab kasutamine, kui on vaja sõita nii välis- kui ka sisetingimustes, samuti siseruumides mitme vahetusega töötades. Erinevalt elektritõstukist võib gaasitõstuk töötada ka 24 tundi, 7 päeva nädalas, gaasi lõppemisel on vaja vahetada ainult balloon ja töö võib kohe jätkuda. Traditsioonilised kasutajad on joogi-, mööbli-, puidu- ja pakenditööstused. Elektrimootoriga vastukaaltõstukid sobivad treilerite ja konteinerite laadimiseks ja tühjendamiseks. Need on asendamatud juhtudel, kui kaubaalused on paigutatud treilerisse kahes kihis. Sellisel juhul ei ole võimalik teise kihi laadimiseks siirdamistõstukit kasutada. Samuti on vastukaaltõstukiga mugav ja efektiivne teostada laos pikki siirdamisi. Selleks, et vastukaaltõstukiga oleks võimalik kaupu ka riiulitele paigutada ja sealt võtta, peaks olema vahekäikude laius 3,2–3,5 m, mille puhul ei saa aga rääkida efektiivsest ruumala kasutamisest. Toodetakse ka kolmerattalist elektrilist vastukaaltõstukit, mille pöörderaadius on tunduvalt väiksem kui neljarattalisel. Sellist modifikatsiooni kasutades piisab ka 3,2 m riiulivahest. Kui on tegemist väiksema laoga, mille kauba liikumine ei ole väga suur ja nõuded ruumi efektiivseks kasutamiseks ei ole kõrged, on õige soetada just niisugune kolmerattaline elektrimootoriga vastukaaltõstuk. Sellega oleks võimalik teostada laos kõik vajalikud tööoperatsioonid ja kapitali seotaks laotehnikaga kõige vähem. VastukaaItõstukeid toodetakse tõstejõududega 1,6–8,0 t ja maksimaalse tõstekõrgusega kuni 7,0 m.
  • Teleskooptõstukid töötavad kitsaste (1,5 m) vahekoridoridega kõrgetes ladudes. Teleskooptõstukid täidavad laos samu funktsioone, mida pöördkahveltõstukid – aluste paigutamine hoiukohtadele ja kauba võtmine riiulikohalt. Teleskooptõstukil on tõstekahvlite asemel spetsiaalne seade, mille liugkahvlid liiguvad mõlemale poole, asetades ja võttes aluseid kaubaga. Teleskooptõstuk ei saa võtta alust põrandakohalt ega asetada seda põrandale. Selle tõstukiga on võimalik asetada kaubaalus selleks ette nähtud platvormile, kust võetakse see tavalise tõstukiga, millel on tõstekahvlid. Teleskooptõstukiga on mugav töötada, kuna see on kiire ja juhi platvorm tõuseb töötasandile üles. Teleskooptõstuki tootlikkus on küll suur, kuid kitsendavaks asjaoluks selle kasutamisel on autonoomsuse puudumine. Viimastel aastatel on hakatud tootma aga juhita teleskooptõstukeid, mis töötavad raadiojuhtimise teel, kusjuures nende tootlikkus on ülisuur.

Kahveltõstukite jõuallikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Käsikahveltõstuk – ilma jõuallikata. Laadungite tõstmine ja liigutamise mehhanismid saavad energia operaatori füüsilisest pingutusest.
  • Sisepõlemismootoriga kahveltõstuk – kütuseks on kas diisel, petrooleum, bensiin, biogaas, butaan või propaan ning mootori tüübiks võib olla nii kahe- kui ka neljataktiline küünla- või kompressioonsüütega mootor. Põhja-Ameerika ja Euroopa tõstukid on tehase poolt varustatud kõrgtehnoloogiliste heitgaase vähendavate süsteemidega. Muudes riikides tüüpiliselt heitgaase vähendavaid süsteeme ei rakendata.
  • Elektritõstukid – energiaallikana kasutatakse pliiakusid või erijuhtudel liitiumioonakusid. Enamus üldlevinud tõstukitüüpe on saadaval elektrilise versioonina. Elektritõstukeid kasutatakse enamasti sisetingimustes tasastel pindadel. Elektritõstukite akud peavad enamasti laadimata vastu kuni 6 järjestikust töötundi või terve 8-tunnise vahetuse koos 2-3 vahepausiga. Akutoide ennetab kahjulike heitgaaside tekkimise ning on soovituslik toidutööstuses ja tervishoiuvaldkonnas.
  • Kütuseelemendiga tõstukid ei tekita heitgaase, nendega saab töötada terve 8-tunnise vahetuse vaid ühe vesinikutankimisega, need on tangitavad 3 minutiga ning peavad vastu 8–10 aastat. Kütuseelementi jõuallikana kasutavaid kahveltõstukeid kasutatakse enamasti külmhoonetes, kuna madalad temperatuurid ei avalda nende tööle mõju.[11]
  • Veoautoga integreeritud kahveltõstuk – energiaallikana kasutatakse veoauto akusid või eraldiseisvat sisepõlemismootorit.

Maksumus[muuda | muuda lähteteksti]

Uue tõstuki hind võib alata 15 000 eurost või ületada isegi 150 000 eurot, sõltudes konkreetse tõstuki näitajatest ja omadustest. Levinumad tõstukid töötavad bensiiniga ning on tõstevõimega 2,0–2,5 tonnini. Nende hind on keskeltläbi 20 000 USA dollarit. Lisaks soetushinnale on tõstukite puhul oluline võtta arvesse ka nende ülalpidamiskulusid.

Nüüdisaegsed tõstukid ja nende lisaseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Konteinertõstuk Haikou Xiuyingi sadamas (Hainan, Hiina RV)

Lisaks vastukaaluga kahveltõstukitele on saada mitmeid erilahendusi[17], näiteks:

  • Rööbastel ülikitsastes vahedes töötavad tõstukid – tõstuk liigub mööda rööbast või trossi ning on võimeline töötama kitsastes oludes, mis aitab kokku hoida laopinda.
  • Omniratastega tõstukid – omnirataste tehnoloogia (nt Mecanumi rattad) lubavad tõstukil liikuda vabalt igas suunas ning seda suvalise nurga all. Näiteks võimaldab omnirataste süsteem külgliikumist, ilma juhikabiini suunda muutmata. Omnirattaid kasutav tõstuk on näiteks Airtrax Sidewinder.
  • Robottõstukid – vähendamaks tööjõukulusid ja suurendamaks tootlikkust on kasutusele võetud robottõstukid.[18][19] Tegu on juba paljude tootjate pakutava ja laialt levinud tõstukitüübiga.[17] Juhita tõstukid orienteeruvad ruumis tõstukil oleva laseri ja ruumi eri punktidesse paigutatud peeglite abil. Positsioneerimise täpsus ruumis on kuni 10 mm. Strateegilistesse kohtadesse ruumis on paigutatud laserite tarvis peeglid. Tõstuki kahvlite liikumise kontroll toimub peegeldavate andurite abil. Ühendusepidamine juhtimissüsteemiga toimub raadio teel. Töökorraldused saab seade raadio teel arvutist, mis selle tööd juhib. Tõstuki ja selle tõstekahvlite liikumise teekonna muutmine on kiire ja lihtne.
  • Raadiosüstik – teadaolevalt on võimalik sügavriiuleid kasutades saavutada ladudes ülisuurt ruumikasutuse ökonoomiat. Peamiseks probleemiks on aga seejuures piirang, et ühes riiuliposti vahes peavad olema kaubaalused ühesuguse tooteartikliga. Nimetatud kitsendus võtab ära võimaluse kasutada sügavriiuleid ladudes, kus on sadu erinevaid tooteartikleid. Sügavriiulite laiaulatuslikumaks kasutamiseks oli vaja leiutada meetod, kuidas saab kauba paigutada hoiukohale või võtta sellelt ilma tõstukiga riiuli konstruktsiooni sisse sõitmata. Sobivaks seadmeks sai omal jõul liikuv, raadio teel tõstukijuhi juhitav ja tõstukiga koos töötav seade – raadiosüstik (radioshuttle). Raadiosüstikut kasutades võib hoiustada ühe postivahe erinevatel korrustel erinevaid tooteartikleid. Süstik kujutab endast raadio teel juhitavat robotit, mis töötab koos seda teenindava tõstukiga, saades korraldused tõstukijuhilt.
  • Konveierite kasutamine ladudes

Konveiereid kasutatakse ladudes materjalide siirdamiseks kindlaksmääratud punktide vahel ning kaupade ja saadetiste sorteerimiseks. Konveiersüsteemid on laialt levinud suure käibesagedusega peenkaubaladudes, postitöötlemiskeskustes ja väikepakisaadetiste sorteerimisterminalides. Konveiersüsteeme iseloomustab: 1) suur tootlikkus vähese personali ja väikese energiakuluga; 2) võimalus kasutada neid ainult kindlate punktide (töökohtade) vahel laos; 3) võimalus kasutada neid pidevalt või hoida töös katkendlikult vastavalt vajadusele; 4) võimaldab kasutada täiuslikku kaupade (saadetiste) liikumise kontrolli.

Konveiersüsteemid on viimastel aastatel hakanud suhteliselt laialt levima nii konventsionaalsetes ladudes kui ka poolautomaat- ja täisautomatiseeritud ladudes. Seoses kooditehnika laialdase kasutuselevõtuga kasutatakse üha enam erinevaid konveiersüsteeme sorteerimisliinidena saadetiste identifitseerimistunnuse põhisel sorteerimisel.

Vastukaalutõstuki osad[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiline vastukaaluga kahveltõstuk koosneb järgmistest osadest:[20]

  • Raam – baasosa, kuhu kinnituvad ülejäänud masinaelemendid.
  • Kahvel – laadungi tõstmist võimaldav osa.
  • Vastukaal – mass, mis on kinnitatud tõstuki tagaossa ning mis aitab tasakaalustada koorma raskusjõu momenti. Elektritõstukites kasutatakse tihti vastukaaluna akusid.
  • Kabiin – operaatori asupaik, kust on võimalik masinat juhtida. Tihti on kabiin tugevdatud laega, et kaitsta operaatorit ülalt kukkuda võivate objektide eest.
  • Jõuallikas – kasutatakse nii sisepõlemismootoreid, akutoidet kui ka kütuseelemente.
  • Kallutussilindrid – hüdraulilised silindrid, mis on kinnitatud tõstuki raami ja mastiga ning võimaldavad seda koorma asendi parandamiseks kallutada.
  • Mast – vertikaalne mehhanism, mille tööks on koorma üles ja alla liigutamine.
  • Veermik – võimaldab tõstuki liikumise.
  • Koormatugi – ennetab koorma liikumist ülestõstetud asendis.
  • Rehvid – siseruumides kasutatakse enamasti massiivseid rehve, välistingimustes õhkrehve.

Elektriajamite kasutamine kahveltõstukites[muuda | muuda lähteteksti]

Elektriajameid on hakatud tõstukites laialdaselt kasutama nende eeliste tõttu[21]. Elektritõstukid on lihtsalt juhitavad, stabiilsed, tekitavad vähe müra ega erita heitgaase. Seetõttu on arenenud maades nõudlus elektritõstukite järele suurem kui sisepõlemismootoriga tõstukite järele. Lisaks võimaldavad elektrimootorid kasutada selliseid energiasäästutehnoloogiaid nagu rekuperatiivpidurdus.

  • Alalisvoolumootorid – kni 1990. aastateni olid harjastega alalisvoolumootorid põhiliseks jõuallikaks peaaegu kõigis elektrisõidukites. Kuigi lihtsalt juhitavad, on neil palju puudusi, nagu näiteks kommutaatori harjaste kulumisest tingitud väiksem töökindlus.
  • Kolmefaasilised vahelduvvoolumootorid – vahelduvvoolumootorite kasutuselevõtt sai võimalikuks tänu uutele tehnoloogiatele, mis saavutasid küpsuse 1990. aastate jooksul. Mootorite kiirust ja momenti juhitakse vektorjuhtimisega. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on harjaste puudumine, mis suurendab mootori töökindlust oluliselt ning võimaldab mootori väiksemate mõõtmete juures saavutada suuremaid võimsusi.

Lisaseadmed[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevalt on toodud näiteid kahveltõstukite lisaseadmetest:[22]

Fail:Elevatore idraulico PORTER mod. ES 3200 - 4 LX.jpg
Tõstuki mast ja kahvel (hüdraulilised)
  • Mõõteseadmed – tõstuki kahvlile kinnituvad andurid, mis võimaldavad hinnata laadungi mõõtmeid ning saavutada paremat ruumikasutust.
  • Lehehaarats (lükke-tõmbe) – hüdrauliline lisa, mis võimaldab tõstukil lehtmaterjali virnast eemaldada üksiku lehe.
  • Vaadikinnitus – mehaanilised lõuad, mis aitavad tünne jm mahuteid fikseerida tõstuki kahvlile.
  • Korv – kahvlitele libisev spetsiaalne raam, mis võimaldab inimesi ohutult tõsta.
  • Teleskoopkahvel – hüdrauliline lisa, mis võimaldab kasutada "topeltsügavat" ladustamispõhimõtet.
  • Kaal – võimaldab laadungi massi kiiresti ja mugavalt hinnata.
  • Üksik-/topeltkahvlid – tõstekahvlid, mis võimaldavad tõsta nii ühte alust kui (pärast eraldumist) kahte alust korraga.

Igasuguste lisade mass vähendab tõstuki võimalikku kasulikku koormat.

Kahveltõstukite ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Standardid[muuda | muuda lähteteksti]

Kahveltõstukitega töötamise ohutus on reguleeritud paljude rahvusvaheliste ja riigisiseste standarditega. Üks levinumaid neist on ANSI B56.[23]

Eesti Vabariigis on üheks reguleerivaks standardiks EVS-EN 15000.[24]

Ohutusvahendid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on turul saada paljusid süsteeme ja lahendusi, mis aitavad vähendada tõstukijuhtimisega seotud ohte.

Ultrahelisensorid[muuda | muuda lähteteksti]

Ultrahelisensorid on lähedussensorid, mis hindavad objekti kaugust aja järgi, mis kulus ultrahelisignaali tagasipõrkeks. See sensor ei erista inimesi ja objekte ning tuvastab mis tahes takistuse. Enamasti kasutatakse seda tüüpi sensorit vaid tagurdamise lihtsustamiseks.

Raadiosüsteemid[muuda | muuda lähteteksti]

Tegu on lahendustega, mis teavitavad tõstukijuhte lähedal asuvatest inimestest. Jalakäijad peavad kandma raadiomajakaid, mis tõstuki lähedusse sattumisel ning tuvastamisel väljastavad signaali, teavitades juhti võimalikust õnnetusohust. Tuvastus toimub igas suunas ning võimaldab ka teiste laos olevate objektide märkimist. Näide turul olevast süsteemist:

  • Pedestrian Alert System PAS [25]

Tootjate ülemaailmne edetabel[muuda | muuda lähteteksti]

Igal aastal koostab ajakiri Modern Materials ülemaailmse tõstukitootjate edetabeli, kus järjestab 20 müüjat (müügimaht on USA dollarites).[26] Aruande kokkuvõte on toodud järgmises tabelis.

Koht Ettevõtte nimi 2013. aasta koht 2014. aasta müük Põhja-Ameerika kaubamärk Ülemaailmne kaubamärk Asukohariik
1 Toyota Industries 1. 7 712 000 000 Toyota, BT, Raymond Aichi Jaapan
2 KION Group 2. 5 314 000 000 VOLTAS, Linde, STILL, OM, Baoli Wiesbaden Saksamaa
3 Jungheinrich Lift Truck Corp. 3. 3 033 000 000 Jungheinrich Hamburg Saksamaa
4 Hyster-Yale Material Handling 4. 2 767 000 000 Hyster, Yale Cleveland, Ohio Ameerika Ühendriigid
5 Crown Equipment Corporation 5. 2 500 000 000 Crown, Hamech New Bremen, Ohio Ameerika Ühendriigid
6 Mitsubishi Caterpillar Forklift America Inc. 6. 2 159 000 000 Mitsubishi, CAT Sagamihara Jaapan
7 UniCarriers Americas Corporation 7. 1 533 000 000 Nissan, Barrett, Atlet, TCM, UniCarriers Tokyo Jaapan
8 Anhui Forklift Group 8. 1 123 000 000 Heli Hefei, Anhui Hiina
9 Zhejiang Hangcha Engineering Machinery Co. 9. 971 000 000 HC Hangzhou Hiina
10 Komatsu Utility Co. 10. 900 000 000 Komatsu, Tusk Tokyo Jaapan
11 Clark Material Handling Company 11. 741 000 000 Clark Seoul Lõuna-Korea
12 Doosan Infracore 12. 683 000 000 Doosan Seoul Lõuna-Korea
13 Hyundai Heavy Industries 13. 477 000 000 Hyundai Ulsan Lõuna-Korea
14 Lonking Forklift Company Ltd. 14. 190 000 000 Lonking Shanghai Hiina
14 Combilift 16. 190 000 000 Combilift Monaghan Iirimaa
16 Tailift 15. 181 000 000 Tailift, Worldlift Taichung Taiwan
17 Hubtex 17. 108 000 000 Hubtex Fulda Saksamaa
18 Hytsu 18. 82 000 000 Hytsu Shanghai Hiina
19 Godrej & Boyce Manufacturing 19. 76 000 000 Not available in N.A. Mumbai India
20 Paletrans Equipment 20. 69 000 000 Paletrans Cravinhos Brasiilia

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Our History". Hyster-Yale Materials Handling, Inc. Vaadatud 15. detsember 2013.
  2. ↑ 2,0 2,1 Brindley, James (detsember 2005). "The History of The Fork Lift". Warehouse & Logistic News. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.08.2009. Vaadatud 25. jaanuar 2008.
  3. ↑ "History". Clark Material Handling Company. 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. september 2013. Vaadatud 15. detsember 2013.
  4. ↑ Bond, Josh (1. august 2013). "Top 20 Lift truck suppliers, 2013". Modern Materials Handling. Vaadatud 14. detsember 2013.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 "Forklift Trucks– The Backbone Of The Industry". The MHEDA Journal. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. september 2013. Vaadatud 15. detsember 2013.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Sellick, Tony (2010). "A potted history of the forklift truck". Forklift training website. Vaadatud 15. detsember 2013.
  7. ↑ "Forklift- The Backbone of The Industry". MHEDA Journal Online. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2007. Vaadatud 25.01.2008.
  8. ↑ "Kahveltõstuk". aph-tehnik.com.ua.[alaline kõdulink]
  9. ↑ Lang, Susan S. (15. oktoober 2003). "Prize winning Cornell researcher shows ergonomics aren't just for chairs and keyboards -- would you believe forklifts?". Cornell Chronicle. Vaadatud 15. detsember 2013.
  10. ↑ Liew, Christine (27. september 2007). "Emissions drive innovation". Forkliftaction.com. Vaadatud 15. detsember 2013.
  11. ↑ 11,0 11,1 Brower, Warren (aprill 2010). "Hydrogen fuel cells are a good choice for large forklift fleets". Fuel Cells Provide End-User Benefits. The MHEDA Journal. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2013. Vaadatud 15. detsember 2013.
  12. ↑ Phelan, Jr., John T. (18. märts 2009). "Which storage rack system is right for your company?". Material Handling Wholesaler. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. aprill 2009. Vaadatud 11. august 2009.
  13. ↑ "The Kalmar heavy range 20-50 tonnes, More than 50 years of development". Vaadatud 07.10.2008.
  14. ↑ "Tõstukite liigid ja ehitus". http://e-ope.khk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.03.2017. Vaadatud 28.03.2017. {{cite web}}: välislink kohas |website= (juhend)
  15. ↑ "Types of Forklift".
  16. ↑ "Egemin Trailer Loader". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2009. Vaadatud 26. märtsil 2017.
  17. ↑ 17,0 17,1 "Kaasaegsed laondusseadmed". http://e-ope.khk.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.03.2017. Vaadatud 28.03.2017. {{cite web}}: välislink kohas |website= (juhend)
  18. ↑ "Automated forklift project". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2008. Vaadatud 26. märtsil 2017.
  19. ↑ Forked AGV's
  20. ↑ "Forklift Lease Truck". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.02.2009. Vaadatud 24.01.2008.
  21. ↑ "AC forklift drives" (PDF). https://www.controldesign.com. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29.03.2017. Vaadatud 28.03.2017. {{cite web}}: välislink kohas |website= (juhend)
  22. ↑ "Cascade Corporation - Attachments". Vaadatud 24.01.2008.
  23. ↑ "Industrial Truck Standards Development Foundation". Vaadatud 23.01.2008.
  24. ↑ "Tööstustõstukite ohutus. Iseliikuvad muutuva tõsteulatusega tõstukid. Spetsifikatsioon, jõudluse ja katsetamise nõuded pikitelje koormusmomendi indikaatoritele ja piirajatele". Vaadatud 27.03.2017.
  25. ↑ Claitec. "Pedestrian Alert System PAS".
  26. ↑ "Top 20 lift truck suppliers, 2015 - Article from Modern Materials Handling". www.mmh.com. Vaadatud 28.11.2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kahveltõstuk&oldid=6523287"