Kahhor Mahkamov
Kahhor Mahkamov (tadžiki keeles Қаҳҳор (Маҳкамович) Маҳкамов; 16. aprill 1932 Hudžand – 8. juuni 2016 Dušanbe) oli Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane, esimene Tadžiki NSV president (30. november 1990 – 31. august 1991).
Mahkamov oli pärit talupojaperekonnast. Aastal 1953 lõpetas ta Leningradi Mäeinsituudi ning asus tööle Šurobis trusti Tadžikugol šahti ventilatsiooniülemana, seejärel töötas peainseneri abina, ekspluatatsioonijaoskonna ülemana, peainsenerina ja šahtiülemana. Aastal 1957 astus ta NLKP-sse. Aastal 1957 sai temast trusti Tadžikugol Šurobi kaevandusvalitsuse juhataja ning 1961. aastal Leninabadi (Hudžandi) Linna TSN Täitevkomitee esimees. Aastast 1963 oli ta Tadžiki NSV plaanikomitee esimees ning 1965. aastast ühtlasi Tadžiki NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.
14. detsembril 1985 valiti ta Tadžikistani Kommunistliku Partei KK esimeseks sekretäriks. Aastatel 1986—1991 oli ta NLKP Keskkomitee liige. Ta tervitas perestroikat, pidades seda soodsaks tadžikkide rahvusliku eneseteadvuse kasvule. Ühel esinemisel ütles ta: "Iidse ja rikka ajalooga rahvas, kes on andnud maailmale palju suuri teadlasi, mõtlejaid, luuletajaid, on sattunud niisugusesse olukorda, et tal pole isegi korralikku muuseumi, häid teatreid, tänapäevaseid raamatukogusid jne, sest nende ehitamine oli aastaid lihtsalt keelatud. Rahvas hakkas oma kultuuri, oma keelt kaotama. Õigustatud on rahva nördimus sellest. Paljut tuleb parandada, ja mida rutem, seda parem." 13. juulist 1990 kuni 23. augustini 1991 oli ta NLKP KK Poliitbüroo liige.
Veebruaris 1990 leidsid Dušanbes aset massirahutused. Levisid kuuldused, et Bakuust põgenenud armeenlastele antakse korterid, ja 11. veebruaril kogunes Tadžikistani KP Keskkomitee hoone juurde mitu tuhat inimest. Järgmisel päeval asendusid hüüded "Maha armeenlased!" nõudmistega "Maha Mahkamov!" ning seejärel algasid rahutused, mille surusid maha sõjaväelased ja korrakaitsejõud, kusjuures hukkus 22 inimest. Mahkamovit kritiseeris ministrite nõukogu esimehe asetäitja Buri Karimov, kes nõudis partei juhtkonna tagasiastumist. 14. veebruaril esitasid Kahhor Mahkamov ja Izatullo Hajojev tagasiastumispalve, kuid partei keskkomitee ei rahuldanud seda.
Aprillis 1990 valiti Mahkamov Tadžiki NSV Ülemnõukogu esimeheks ja 30. novembril presidendiks, kusjuures ta asus ka ministrite kabineti esimehe ametikohale. Pärast augustiputši läbikukkumist korraldas opositsioon rahvarohkeid miitinguid, millel nõuti putšiste toetanud Mahkamovi tagasiastumist ja kommunistliku partei laialisaatmist ning islami taassünni partei keelamise seaduse tühistamist. 31. augustil 1991 avaldasid Tadžiki NSV Ülemnõukogu saadikud erakorralisel istungil Mahkamovile umbusaldust ja ta astus presidendi ametist tagasi. Seejärel oli ta surmani Tadžikistani parlamendi eluaegne liige. Ta oli Tadžikistani esindaja Euraasia Majandusühenduses ja ühenduse majanduspoliitika komisjoni esimees.
Ametid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1982–1986, 1990–1991 Tadžiki NSV Ministrite Nõukogu esimees
- 1984–1989 NSV Liidu Ülemnõukogu saadik
- 1985–1991 Tadžikistani KP Keskkomitee esimene sekretär
- 1990–1991 NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liige
- 1990 Tadžiki NSV Ülemnõukogu esimees
- 1990–1991 Tadžiki NSV president