Kabimüts
Heinrich Tiidermanni fotod kabimütsiga naisest
Kabimüts on kabjakujuline kõval pappalusel siidkattega müts, mida kandsid Saaremaa ja Lääne-Eesti naised[1][2].
Abielunaise kabimütsi esiäärele oli kinnitatud valge pits, mõnel pool kanti neid mütse ka siidilintidega. Kabimütsile lähedane oli pottmüts, vahepealne variant oli Vändras kantud, kabimütsist väiksem Vändra müts.
Kabimütsi variante (Saaremaal pinnmüts, Läänemaal lai- ja kõrgemüts, Pärnumaal moorimüts jt) kanti piirkonniti kuni 19. sajandi lõpuni.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis varem kantud vanemat tüüpi mütse:
- härjasüdamemüts
- ketasmüts
- kikk-kõrvamüts
- lontmüts
- murumüts
- nelja sopi müts
- netsmüts
- nokkmüts
- pottmüts
- punane kübar
- rannamüts
- ratasüll
- sariküll
- topsmüts
- tuttmüts
- udarmüts
- võrkmüts[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 54
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 40
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 121
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kabimüts lintidega. Eesti Rahva Muuseum
- Eesti rahvarõivad. Kullamaa naise kabimüts.