Külmunud õla sündroom

Külmunud õla sündroom ehk adhesiivne kapsuliit on seisund, kus õla liikuvus on oluliselt piiratud ja kus õlaliigest ümbritsev kapsel ning kude on põletikuline, tekitades valu ja seetõttu ka aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse kadumist õlaliigeses. Õlaliigeses on pehme kude mis moodustab õlaliigese ümber kaitsva kapsli – paisub, pakseneb ja tõmbub kokku. Moodustub armkude, piirates õla liikuvust ja tekitades suurt valu. Külmunud õla sündroom on üks levinumaid õlahaigusi mis võib esineda elu jooksul kuni kümnendikul inimestest.

Külmunud õla sündroomi põhjused

Külmunud õla sündroom on põletikuline protsess, mis tabab ootamatult ja vahel teadmata põhjustel. Siiski on teatud tegureid, mis seavad mõnele inimesele suurema riski külmunud õla sündroomi tekkeks. On leitud tõendeid, et mis viitavad, et mõnel inimesel on sellele haigusele geneetiline eelsoodumus.

Levinud põhjustena on välja toodud

• Õlapiirkonna trauma.
• Õlavarre põrutuse või trauma tõttu õla pikalt ühte asendisse fikseerimine.
• Diabeet - külmunud õla sündroomi esineb 10–20 protsendil diabeetikutest.
• Kilpnäärme üle- või alatalitlus.
• Insult.
• Infarkt.
• Õlapiirkonna trauma.
• Pikaajaline õla liikumatus trauma tõttu ehk pikaajaline õla fikseerimine liikumatusse asendisse.
• Parkinsoni tõbi.
• Täielik või osaline rinna või rindade eemaldamine ehk mastektoomia.

Külmunud õla sündroomi sümptomid

Varajasteks sümptomiteks on ootamatu õlavalu, raskused käe liigutamisel peast ülespoole ja valud raskuste tõstmistel. Tavaliselt on kahjustunud ainult üks õlg, kuid kolmandikul patsientidel võib see olla ka mõlemas õlas. Kui teil tekivad sümptomid, pöörduge ortopeedi poole. Kuna õlaliigese piiratud liikuvust kompenseerib abaluu hea liikuvus, võib tekkinud haigusseisundit olla esmapilgul keeruline tuvastada. Kõige sagedamini pannakse tähele

• Ägedat valu, eriti ootamatu valu ühes või mõlemas õlas.
• Õla külmumise tunnet.
• Raskused käe tõstmisel pea kohale, selja taha ja küljele.
• Valu käe ja õla liigutamisel ja raskuste tõstmisel, võimetus kätt selja taha panna.

Kuidas külmunud õlg hakkab segama igapäevatoimetusi?

Külmunud õla sündroomi korral võib esineda näiteks järgmisi raskusi:

• juukseid pesta ja juukseid patsi siduda.
• püksirihma peale panek.
• rinnahoidja kinni sidumine on raskendatud ja valulik.
• haigel õlal magamine muutub aina valusamaks ja ebamugavamaks.
• valu tekib kätt tõstes või proovides telefoni tagataskust kätte saada.
• riiete ülepea tõmbamine on valusalt piinarikas.
• jope või pintsaku selga panemine on vaevaline.

Külmunud õla sündroomi kolm etappi (valu, külmumine, paranemine)

1. Esimene etapp võib kesta kuni üheksa kuud ja see on tugevate valude etapp, eriti on külmunud õla sündroomile iseloomulik öine valu. Toimub liikuvuse vähenemine, jäikuse ja sündroomi tekke aeg. Tekib liikuvuse piiratus.

2. Teises etapis jäikus püsib, tekib nö “külmumise faas” kuid valu võib veidi väheneda. See etapp võib kesta pool aastat kuni üheksa kuud ja sel ajal on vähenenud võime õlga liigutada ja igapäevatoimetuses kasutada. Sellele etapile on omane jäikuse samaks jäämine või süvenemine. Õlaliigese liikumisraadius on oluliselt piiratud.

3. Kolmas etapp on “sulamise” etapp ja see võib kesta paar aastat. Õlaliigese liikuvus paraneb, aga alati ei saa patsient täielikult valuvabaks. Võime õlga liigutada paraneb järk-järgult.

Diagnoosimine

Enamasti saab „külmunud õlga“ diagnoosida arstliku läbivaatuse käigus. Eelnevalt abaluud käega fi kseerides kontrollib arst käe liikuvust eri suundades, et teha kindlaks, kas esineb valu või liigese jäikust. Kui õla seisund ja valud hakkavad häirima igapäevaelu, siis tuleks pöörduda perearsti, ortopeedi või füsioterapeudi poole. Arst kuulab teie sümptomid, uurib teie haiguslugu ja teeb ülevaatuse, vajadusel suunab teid lisauuringutele.

Ravi

Ravi eesmärk on vähendada põletikku ja vältida õla kangeks muutumist. Mittekirurgiline ravi (füsioteraapia) sobib enamus külmunud õla sündroomiga patsientidele. Kirurgiline ravi on teine võimalus mis sobib rasketel juhtudel. Füsioterapeudi ravi on külmunud õla sündroomi puhul oluline, sest külmunud õla sündroom on patsiendile piinav seisund ja oluline on kombineerida ravi manuaalteraapia ja harjutustega käsikäes.

Lisaks on ravina populaarsed mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, Voltaren) paratsetamool jne. Kui nimetatud ravimid ei leevenda valu piisavalt, tuleb pöörduda perearsti poole tugevatoimelisemate retseptiravimite määramiseks (Tramadol, Kodeiin+Paracetamol, jm). Ravina kasutatakse ka liigesesisesed hormoonsüste, aga ka suukaudne lühiajaline hormoonravi omavad tugevat põletikuvastast toimet, mille tulemusena väheneb ka valu, kuid neil puudub enamasti pikaajaline mõju. Ravim süstitakse õlaliigesesse, mis on tehniliselt keeruline protseduur, kuna liigeseõõs võib olla haiguse tõttu kitsenenud. Süstid annavad enamasti positiivse tulemuse haiguse esimeses staadiumis, kui on tekkinud valu ja liikuvuse teatav piiratus.

Välislingid

• Health Harvard "Frozen shoulder"
• Hopkins Medicine "What is frozen shoulder"
• Wikipedia "Adhesive_capsulitis"
• Medicalxpress "Diabetes tied to higher risk for frozen shoulder"