Külli Muna
Külli Muna (17. jaanuar 1960 Laekvere külanõukogu, Väike-Maarja rajoon – 8. jaanuar 2003 Tartu) oli eesti maalikunstnik ja luuletaja.
Ta lõpetas 1975. aastal Muuga 8-klassilise Kooli kiitusega (klassijuhataja Eha Rahuoja). Rakvere 1. Keskkooli lõpetas aastal 1978. Koolis oli ta aktiivne ja loov. Ta oli kooli komsomolisekretär ja toimetas kooli seinalehte. Koolis lõid õitsele tema organiseerimisoskused ja ta hakkas kirjutama luuletusi. Juba tol ajal avaldati tema esimesed kirjatööd. Ta osales Rakvere teatri draamaringi töös. Oli ÜLKNÜ kongressi delegaat Moskvas.
Aastatel 1978–1986 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust. Suvel 1979 oli Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Tartu regiooni Nõgiaru rühmas. Ta oli Tartu Tartu Noorte Autorite Koondise liige ja esines luuleõhtutel. Ülikooli ajal käis praktikal Eesti Televisioonis, aga see töö teda ei huvitanud.[1] Hiljem õppis ta ülikoolis ka psühholoogiat, aga need õpingud jäid pooleli.
Ta töötas ülikooli raamatukogus, psühholoogiaosakonnas ja kultuurikateedris.[1]
Kunstnikuteed alustas ta ülikooli kunstikabinetis 1980. aastal. Esimene näitus oli 1984. aastal ülikooli peahoone kohvikus Sophokles, kus ta esitas karakterportreede sarja. Tema põhilised mõjutused on tulnud Paul Saarelt ja pallaslikult traditsioonilt. Ta oli viljakas maalikunstnik, aga tema maalid ja joonistused on mööda maailma laiali ning vajaksid kataloogimist. Kadunud on ka tema tehtud jõulukaardid. Kogumist vajaks ka tema luule.[1]
Külli Muna kunstiloomingu ampluaa on olnud üllatavalt lai, alates karakterportreedest kuni maastikumaalide ja religioossete kompositsioonideni.
Ta esines Tartu Kunstnike Maja aasta- ja ülevaatenäitustel ning Konrad Mäe stuudio näitustel. Aastasse 2002 jäi kaks isikunäitust: pastellid Tampere Majas (veebruar) ja õlimaalide näitus “Väljapääs” Tartu Laste Kunstikooli Galeriis (aprill). Plaanis olnud näitus “Ajastu vastu Igavikku” avati 20. veebruaril 2003 Tartus Tampere Majas pärast kunstniku surma.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
- Maarja Lõhmus. "Tampere raamat". Kaanekujundus Külli Muna. Kullervo. Tartu 1994
- "Kõik on liiga vali". Luuletused. Kujundaja Irina Tammis. Tammerraamat. Tallinn 2005. ISBN 9985957253
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
1985. aastal sündis tütar Eva.
Külli Muna põdes skisofreeniat ja elas aastaid vaesuses. Tema surnukeha leiti talvisel ajal kütmata ateljeest.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Külli Muna 17. I 1960 – 8. I 2003". Sirp, 3. märts 2003. Lk 20
- ↑ ETV saade "Meie: 3. Külli Muna". ERR Arhiiv. Saatejuht Maire Aunaste, esmaeeter 19. oktoober 2004
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Noorte Hääl, 26. august 1977. Külli Muna ja Marianne Sisaski nimed piltide all on vahetuses
- Külli Muna EÜE-s 1978
- Andrus Esko. "Ta oli helge, aga nõrk. Abitu. See elu ei sobinud talle...". Õhtuleht, 1. märts 2003
- "Külli Muna 17. I 1960 – 8. I 2003". Sirp, 3. märts 2003. Lk 20
- "Meie 3. Külli Muna". Saatejuht Maire Aunaste. ETV 2004
- Kirikiri, 4. august 2008