Ahistamine

Ahistamine hõlmab laia valikut ründava olemusega käitumist. Tavaliselt mõistetakse seda kui käitumist, mis alandab või häbistab inimest, ning seda iseloomustab sotsiaalse ja moraalse mõistlikkuse seisukohalt selle ebatõenäosus. Juriidilises mõttes on tegemist käitumisega, mis näib häirivat, ärritavat või ähvardavat. Need tulenevad diskrimineerivatest põhjustest ja nende tagajärjel tühistatakse inimese õigused või takistatakse isikul nende õigustest kasu saamist. Kui need käitumised korduvad määratletakse seda kui kiusamist. Jätkuvus või korduvus ning ängistav, ärevust tekitav või ähvardav aspekt võib seda solvangust eristada.

Mis on ahistamine?[muuda | muuda lähteteksti]

Ahistamine on inimesele soovimatu või ebameeldiv korduv käitumine, mis loob alandava, ründava, solvava või vaenuliku keskkonna ja mis põhineb näiteks kellegi sool, rassil, nahavärvil, rahvusel, usutunnistusel või veendumustel, vanusel, puudel või seksuaalsel sättumusel. Ahistamine on üks diskrimineerimise vorme.

Sooline ahistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Sooline ahistamine leiab aset siis, kui käitumise või tegevuse eesmärk on alandada teise inimese väärikust tema soo, sealhulgas ka perekondliku hoolduskohustuse täitmise tõttu (laste kasvatamine, haige pereliikme hooldamine vms) tõttu ning loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Seksuaalne ahistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Seksuaalne ahistamine leiab aset, kui ühe inimese seksuaalse olemusega käitumine või tegu (olgu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline) on teisele inimesele soovimatu ja see alandab inimese väärikust.

Organisatsioonikultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Organisatsioonikultuuri alus on heasoovlik ja kolleegile sobiv käitumine. Julgustame töötajaid soovimatule käitumisele alates esimesest korrast ei ütlema, seda selgelt kõnes või kirjas väljendades, saates näiteks e-kirja.

Toetav meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Toetavas meeskonnas on keelatud diskrimineerivad, ahistavad ja kiusavad teod, aga ka tegevusetus. Kolleegid, kes on olnud sobimatu käitumise tunnistajad või kellele on mõni töötaja usaldanud oma mure kiusamise või ahistamise pärast, peavad sellest teada andma.

Keelatud on näiteks soovimatu ja tahtevastane füüsiline kontakt, seksuaalse sisuga teenuste küsimine või nõudmine, alandavad või ähvardavad kommentaarid, naljad, žestid, sõnumid, joonistused, karikatuurid, videod, hüüdnimed või halvustavate nimede kasutamine ning kaastöötaja pahatahtlik ignoreerimine.

Säärane käitumine on keelatud kõigis vormides, nii vahetus suhtluses, telefonivestluses ja -sõnumites kui ka e-kirjades, sotsiaalmeedia sõnumites ja -postitustes.

Kuidas toimida?[muuda | muuda lähteteksti]

Kui koged ahistamist või oled sellise käitumise tunnistaja, anna sellest viivitamata teada [oma otsesele ülemusele]. Juhul kui suuline pöördumine ei anna tulemust, pöördu uuesti kirjalikult taasesitataval moel. Kui [otsese ülemuse] poole pöördumine ei ole mõistliku aja jooksul tulemust andnud või juhtum on seotud vahetu juhiga, teavita olukorrast temast kõrgemalseisvat juhti/juhtorganit.

Sul on alati õigus pöörduda diskrimineerimis- või ahistamisjuhtumi puhul riigiasutuste (näiteks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, tööinspektsiooni, politsei või prokuratuuri) poole.

Kaebus juhi/juhtorgani liikme vastu esita ettevõtte või organisatsiooni nõukogule või omanikule, riigiasutuse puhul tööandja tegevuse üle kontrolliõigust omavale valdkondlikule ministeeriumile.