Nelijärve järved

Nelijärve järved ehk Nelijärve järvestik on seitsmest järvest koosnev järvestik Harjumaal Anija vallas. Järved asuvad Aegviidu alevi lõunapiirist (Metsa tänav) 0,9–2,5 km kagu pool Neitla–Aegviidu oosistiku põhjaosas paiknevate Nelijärve mägede vahel.^[1]^[2] Nelijärve oosid on kitsad, järsunõlvalised (nõlvade kallakusega kuni 30°) ja suhtelise kõrgusega kuni 20 m. Oosid koosnevad põhiliselt jämepurdsest karbonaatsest materjalist. Nende vahel on palju sügavaid (üle 10 m) termokarstilisi nõgusid, milles ongi end sisse seadnud Nelijärve järved. Järvi on tegelikult seitse: neli neist – Nikerjärv (4,4 ha; sügavus kuni 7,0 m), Vahejärv (3,1 ha; sügavus kuni 5 m), Urbukse (4,4 ha; sügavus kuni 8,7 m) ja Purgatsi järv (4,5 ha; sügavus kuni 13 m) – on suuremad ning kolm ülejäänut (Sisalikujärv, Ahvenajärv, Linajärv) tublisti väiksemad. Nelijärve järved on tekkinud hilisjääajal siin asunud suurema jääpaisjärve taandumise järel. Nüüdisajaks on järvede nõod setetega tublisti täitunud ja soostunud. Siirdesood Niker- ja Vahejärve ning Urbukse järve vahel viitavad sellele, et kunagi on need järved olnud ühenduses. 1938. aastal rajati riigivanem Konstantin Pätsi eestvedamisel Purgatsi järve kaldale Turistide Kodu (Pääsu villa). Romantilises stiilis Pääsu villa renoveeriti 2003. aastal. Urbukse järves, mis on oma nime saanud järveäärse talu järgi, kasvavad mitmed haruldased taimed – vesilobeelia ja järv-lahnarohi. Urbukse naabruses on pisike Sisaliku järv ja väikese ujuva saarega Vahejärv. Need on soojema veega kui teised Aegviidu järved. Vahejärve kõrval on Nikerjärv, mida kutsutakse arvukate allikate tõttu ka Näkijärveks. Ümarakujuline Ahvenajärv asub väikeses metsaga kaetud sulglohus. Ahvenaid on järves parasjagu niipalju, et oma nime õigustada. Ahvenajärvest lõuna pool paikneb veelgi väiksem (0,4 ha) õõtsikuliste kallastega Linajärv.