Kõrgenenud vererõhk
|
See artikkel räägib meditsiini mõistest, meteoroloogia mõiste kohta vaata artiklit antitsüklon. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) |
Kõrgenenud vererõhk ehk hüpertensioon (ladina keeles hypertensio) on vereringe haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel imetajatel, mil arterites on korduvate mõõtmiste tulemusel püsivalt normaalsest vererõhust kõrgem vererõhk ja selle tulemusel tekivad organismis muutused (sealhulgas patoloogilised), aga võivad kaasneda ka kriitilised olukorrad, mis vajavad kohest erakorralist meditsiinilist abi (hüpertensiivne kriis, kõrgrõhuline ajuhaigus, aordidissektsioon, kopsuturse jt).[1]
Normaalseks peetav vererõhk sõltub konkreetsest indiviidist ja tema vanusest, soost, tervislikust seisundist, toitumisest, elukutsest, geneetikast jm teguritest. Vererõhu mõõtmine on tundlik protsess ja sõltub paljuski ka mõõtmisseadmest. Näiteks on normaalne vererõhk kaelkirjakul (süstoolne vererõhk/diastoolne vererõhk) 280/180 mm/Hg.
Hüpertensioon võib olla ka indutseeritud ja põhjustatud ravimite (nt kemoteraapia ravimite) manustamisest.[2]
Inimene
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrgvererõhkhaiguste klassifikatsioon Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Kõrgvererõhkhaigusi (Morbi hypertensivi) klassifitseerivad Eesti tervishoiusüsteemis töötavad arstid RHK-10 alusel, peatüki IX (Vereringeelundite haigused) alampeatükkides, mida vajadusel täpsustatakse teistesse peatükkidesse klassifitseeritud alamjaotistega.
Kõrgvererõhkhaiguste rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena
| Alampeatükid/alamjaotised | Nimetus | Ladinakeelne nimetus |
|---|---|---|
| I10 | Hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne ehk primaarne arteriaalne hüpertensioon ehk kõrgvererõhktõbi | Hypertensio essentialis (primaria) |
| I11 | Südamekahjustusega hüpertooniatõbi | Morbus hypertensivus cardialis |
| I12 | Neerukahjustusega hüpertooniatõbi | Morbus hypertensivus renalis |
| I13 | Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi | Morbus hypertensivus cardialis atque renalis |
| I15 | Sekundaarne hüpertensioon | Hypertensio secundaria |
| I20-I25 | Koronaarsoontega seonduv | |
| I27.0 | Primaarne kopsu (arteriaalne) hüpertensioon | |
| O10-O11,O13-O16 | Raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistusena | |
| K76.6 | Portaalhüpertensioon | hypertensio venae portae |
| P29.2 | Vastsündinu hüpertensioon | Hypertensio pulmonalis primaria neonatorum |
| Kõrgenenud silmasiserõhk | Hypertensio ocularis |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- neerupealise hüpertensioon
- hüpertensiivne kriis
- hüpoksia
- hüpotoonia
- NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon
- reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem (RAAS)
- südamepuudulikkus
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Vältimatu abi käsiraamat", tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtlepoeg, toimetanud Katrin Hallas, AS Medicia, lk lk 100, 2010. ISBN 978 9985 829 95 0
- ↑ Elie Mouhayar, Abdulla Salahudeen, Edward T.H. Yeh,Hypertension in Cancer Patients, Tex Heart Inst J. 2011; 38(3): 263–265. PMCID: PMC3113122 Veebiversioon (vaadatud 26.09.2013) (inglise keeles)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Robert M. Carey.Hypertension and Hormone Mechanisms (Contemporary Endocrinology), Humana Press; 2007 edition (November 19, 2007), ISBN 978-1588294081 Google'i raamat veebiversioon vaadatud (26.09.2013) (inglise keeles)