Kõnnitavus
Kõnnitavuseks nimetatakse linnaplaneerimises linnapiirkonna sobivust jalgsi liikumiseks.
Kõnnitavas linnaruumis on inimestel võimalik liikuda jalgsi hõlpsasti ja ohutult sihtpunkti ning kõnnitav linnaruum on mugav elamiseks, ostlemiseks või lihtsalt vaba aja veetmiseks.[1] Kõnnitavuse hindamisel on olulised tegurid lühikesed vahemaad ja avaliku ruumi olemasolu kas parkide või kogunemiskohtade näol, mis annavad inimesele põhjuse jalgsi linnas ringi liikuda.[2] Oluline on ka pilkupüüdev arhitektuur ja jalakäijakeskne tänavadisain, mis muudab liikumise huvitavaks, turvaliseks ja mugavaks.[3]
Kõnnitavuse mõõtmine[muuda | muuda lähteteksti]
Kõnnitavuse mõõtmiseks on eri võimalusi. Üks mõõtmise viise on kõnnitavuse indeks (ingl walkability index)[4], millel on viis indikaatorit:
- elamutihedus (ingl residential density) näitab elamute arvu piirkonnas. Suurema väärtusega piirkonnas elab rohkem inimesi;
- maakasutuse varieeruvus (ingl land use mix) hindab maakasutuse viise. Suurem väärtus näitab maa ühtlasemat jaotumist eri maakasutusliikide vahel (elamu-, äri-, meelelahutus- ja büroohooned);
- kõnniteede sidusus (ingl sidewalk completeness) näitab, kui palju on ühendatud kõnniteid kindlaks määratud alal. Kõnniteede sidusust mõõdetakse ristmike arvuga. Suurem väärtus näitab paremat sidusust, mis võimaldab olemasolevaid tänavaid kasutada ühest punktist teise liikumiseks;
- kommertspinna koefitsient (ingl retail floor area ratio) hindab ärieesmärgil kasutatava ala suurust. Koefitsient arvutatakse hoone ruumala ja esimese korruse pinna suhte kaudu. Suurem väärtus näitab, et piirkonnas asub rohkem ettevõtteid, restorane, kauplusi ja teisi ärieesmärgil kasutatavaid pindasid, mis tähendab, et inimesel on sihtkohti, kuhu jalutada.[4]
Andres Sevtšuk uurib, kas kõnnitavust on võimalik hinnata ka tehisintellekti abil.[5]
Suure kõnnitavusnäitajaga linnades on täheldatud linnakodanike paremat tervist, vähenenud õhusaastet ja väiksemat ökoloogilist jalajälge. Inimene, kes elab kõnnitavas linnaruumis, on tõenäoliselt kehaliselt aktiivsem[6] ja kasutab vähem liiklusvahendeid.[7] Kõnnitav infrastruktuur võtab enda alla vähem ruumi ja on ehitatud tihedamalt kui autokeskne linnaruum.[7]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Transport planning + engineering". Abley. Vaadatud 9. märtsil 2024.
- ↑ "Kõnnitavus – mis see on ja kuidas see meid aitab". Värske aju. 17. veebruar 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. veebruar 2023. Vaadatud 9. märtsil 2024.
- ↑ Gehl, Jan (2015). Linnad inimestele. Eesti Kunstiakadeemia. ISBN 9789949467648.
- ↑ 4,0 4,1 "Walkability index". The University of British Columbia. Vaadatud 9. märtsil 2024.
- ↑ Hiob, Mart. "Paremat tulevikku planeerides". Sirp. Vaadatud 9. märtsil 2024.
- ↑ Laane, Alesander (6. veebruar 2023). "Linna kõnnitavus mõjutab inimeste tervist". Postimees Online. Vaadatud 9. märtsil 2024.
- ↑ 7,0 7,1 Steuteville, Robert (31. august 2021). "Ten environmental benefits of walkable places". Congress For the New Urbanism. Vaadatud 9. märtsil 2024.