Käosulane

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Käosulane (perekond)

Käosulane
Hippolais icterina2.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Põõsalindlased Sylviidae, või Acrocephalidae
Perekond: Käosulane Hippolais
Liik: Käosulane
Ladinakeelne nimetus
Hippolais icterina
(Vieillot, 1817)

Käosulane (Hippolais icterina) on põõsalindlaste või Acrocephalidae sugukonda käosulase perekonda kuuluv lind.

Rahvapäraseid nimesid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ööbikuköster, jõhvilind, heinalind, heinaniitja, vikatiluiskaja [2]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käosulase pesitsusaegne levila hõlmab Euraasia lääneosa. Eraldi levila on Iraani põhjaosas. Ta on rändlind ja talvitub troopilises Aafrikas peamiselt lõuna pool ekvaatorit. Eestis on käosulane võrdlemisi üldlevinud harilik haudelind, tema pesitsusaegset arvukust hinnatakse 120 000–200 000 paarile [3]. Käosulane saabub Eestisse enamasti mai keskel, enamus lahkuvad augusti jooksul, üksikud veel septembris.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldpikkus 12–14 cm. Üsna püstise kehahoiakuga lehelinnu sarnane laululind. Ülapool on pruunikashall ja alapool valkjaskollane, vähestel isenditel luitunud valkjas. Tiival on hele laik. Jalad on hallid. Isas- ja emaslind on sarnased. Hüpleb vilkalt lehestikus, turritades sageli peasulgi. Maapinnale tuleb harva. Kutsehüüd on järsk piti-üü või tekterüi. Käosulane laulab puuvõra keskmises või alumises osas, ta eelistab laulda ilusa ilmaga. Laul on vali, hoogne ja vaheldusrikas, selles korduvad tunnuslikud kõrged kääksuvad helid ja kutsehüüud. Iga fraas kordub 2–5 korda. Käosulane võib oma laulus jäljendada paljude teiste linnuliikide häälitsusi.

Elupaik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käosulane asustab lopsaka alustaimestikuga salulehtmetsi, puisniite, parke, kalmistuid ja aedu, samuti alusmetsaga kuivi valgusrikkaid männikuid.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käosulase pesitsusaeg on maist juulini. Pesa valmistab umbes ühe nädalaga puule või põõsasse. Hästi viimistletud õhukeste seintega tihe ja vastupidav kausjas pesa koosneb rohukõrtest, lehetükikestest, taimevillast ja ämblikuvõrgust. Sisevooderduses on peen rohi ja jõhv. Pesa on väljast sageli kaetud kasetohu helvestega. Kurnas on neli kuni kuus heleroosat, hõredate mustade tähnidega muna, mida mõlemad vanemad hauduvad 12–14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toiduks on mitmesugused putukad ja nende vastsed (sealhulgas kärbsed, liblikad ja nende röövikud), ämblikud ja sügise poole ka marjad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn 1969
  2. 3,0 3,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  • Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud. Tallinn Valgus, 1974