Kääbus-ripskarilik

Kääbus-ripskarilik
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Eulipotyphla
Sugukond	Karihiirlased Soricidae
Perekond	Suncus
Liik	Kääbus-ripskarilik
Binaarne nimetus
Suncus etruscus (Savi, 1822)

Kääbus-ripskarilik (Suncus etruscus) on karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajaliik.

Ta on kehakaalu poolest väikseim teadaolev imetaja: ta kaalub keskmiselt umbes 1,8 g. Täiskasvanud isendi kehapikkus koos sabaga on umbes 5,4–8,4 cm. Kolme-nelja nädalaga suguküpsesse ikka jõudvate emas- ja isasloomade vahel puudub sooline dimorfism. Paaritumisperioodide välistel aegadel elavad nad üksilduses.

Ta on öise eluviisiga. Tal on väga kiired liigutused ja kiire ainevahetus. Ta sööb ööpäeva jooksul 1,5–2 korda rohkem kui kaalub, toitudes erinevatest väikestest selgroogsetest ja -rootutest. Enamasti püüab ta putukaid, suutes jahtida endasuuruseid isendeid, sealhulgas kilklasi. Tal õnnestub see külgsuunaliste, täpsete ja väledate rünnakutega.

Kuna ta on urgude kaevamiseks halvasti kohanenud, paigutab ta pesad pragudesse, kaljulõhedesse ja teiste poolt asustamata urgudesse. Agressiivselt vidistades kaitseb ta oma ümbrust.

Kääbus-ripskarilik on levinud lähistroopilises kliimavöötmes Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas ning lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Aasias.

Sri Lanka saarel elavaid isendeid, kes ei kuulu liiki Suncus fellowesgordoni, kutsusid kohalikud nimega Podihik kura. Hoolimata vähestest erinevustest peetakse nüüdisajal neid siiski kääbus-ripskarilikuga üheks liigiks.

Suurim oht paariaastasteks elavatele kääbus-ripskarilikudele tuleneb inimtegevusest. Eelkõige hävivad neile soodsad varjulised elupaigad rohtunud ja võsastel maastikel põllunduse tagajärjel. Nad hoiduvad tihedatest metsadest ja liivaluidetest, samuti on neile sobimatud veidigi külmemad talved ja kuivemad perioodid.

Peamiselt peavad neile jahti röövlinnud.