Jämesool
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2010) |
Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).[1]
Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, seal elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmassi moodustumine.
Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Madudel[muuda | muuda lähteteksti]
Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).[2]
Jämesoole osad[muuda | muuda lähteteksti]
Jämesoolel on kolm osa: umbsool, käärsool ja pärasool.
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Koduloomadel[muuda | muuda lähteteksti]
Koduloomadel kuuluvad jämesoole hulka umb-, käär- ja pärasool ning pärakukanal.[3]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Jämesoole osade piiritlemise kohta pole eri allikate põhjal päris ühest kokkulepet.
- "Meditsiinisõnastik" (2004) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.[1]
- Meeli Roosalu (2010) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.[4]
- Arne Lepp (2013) peab jämesoole osadeks umb-, käär- ja pärasoolt ning anaalkanalit.[5]
Mõned autorid nimetavad jämesoole hulka kuuluvana ussripikut, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasoolt.
Lümfikoed[muuda | muuda lähteteksti]
Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritega.
Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.
Jämesoolepõletik on koliit.
Jämesooles paikneb hulgaliselt müü-retseptoreid, mistõttu opioidipõhiste analgeetikumide kasutamine võib esile kutsuda opioidindutseeritud kõhukinnisust.
Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
- ↑ DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, veebiversioon (vaadatud 4.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- ↑ Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- A05.7.01.001: Intestinum grassum. Jämesool Sissekanne Terminologia Anatomicas
- The Large Intestine, veebiversioon