Jurta

Jurta on Kesk- ja Sise-Aasia rändrahvaste ringikujulise põhiplaaniga, harilikult vildist elamu.

Sõna 'jurta' tuleb turgi keeltest. Mongolid kasutavad jurta kohta väljendit ger.

Telk (jurta) pärineb algselt Hiina, Mongoolia ja Tiibeti aladel liikunud nomaadidelt. Aastatuhandeid oli see peamiselt rändrahvaste eluasemeks. Mõni iidne telgikonstruktsioon on kasutusel tänini.

Arheoloogid väidavad, et juba XII–XI eKr elas suur osa keskaasialastest jurtades. Ka Marco Polo reisijuttudes on mainitud jurtasid, milles elasid mõned tema reisidel nähtud rändrahvad.

Jurtade tüübid

Tänapäeval on kasutusel kolme tüüpi jurtasid:

türgi või kasahhi jurta, [kiyiz üy (киіз үй–lit), kasutusel veel Turkmeenias;
terava, koonusekujulise katusega jurta, mis on kasutusel Usbekistanis, kirgiiside ("boizoi") juures, Afganistanis (Kherga"/"Jirga", ka "ooee"), ka Araabias;
mongoli ehk kalmõki jurta.

Tuvas on kasutusel mongoli tüüpi jurta ja seda kutsutakse терме. Kaarjaid keppe, mis moodustavad jurta katuse, kutsutakse уне. Tuvas kasutatakse ka tänapäeval jurtat, kuid enamasti suvise elamiskohana.

Viltjurta oli alati osadeks lahtivõetav, koosnedes puukarkassist ja vildist, mis seda kattis. Punutud võrede hulga järgi määrati ära jurta omaniku majanduslik olukord. Vaestel oli 4 võrega jurta ja rikastel nojoonidel oli võrede arv 9–12. Kõige enam oli levinud 6–8 võrega jurta.

Jurta koosneb liikuvast puu võrest, mis tehtud keppidest (тальника). Pulgad on omavahel asetatud risti ja kokku seotud rihmadega. Puuvõred asetatakse ringikujuliselt kokku ja nende arv määrab ära jurta suuruse. Jurta kokkupanekul lähtutakse alati liikumisest lääne suunas, kuna jurta uks asub lõunas, siis esimene võre pannakse uksest vasakule poole.

Mongoolia ja Kesk-Aasia rahvaste jurta on ringikujuline. Jurta kujutab endast viltriidega kaetud puitkonstruktsiooni.

Jurta puitkonstruktsiooni nimetus on seal "khana". Mongoolias ja Tiibetis kasutatakse jurta vildi tegemiseks kas jaki või kaameli karva, ka kitse oma, kuna need on tugevamad ja vastupidavamad.

Vilt võib olla kaetud veel mõne muu materjaliga. Eri piirkondades on jurtad ka erineva suuruse ja kujuga. Viimastel aastatel on jurtalaadsed ehitised hakanud levima ka Läänes, sageli neil oma idamaise eelkäijaga peale välise kuju erilist seost ei ole. Enamasti ehitatakse USA-s ja Euroopas jurtasid üpris kõrgtehnoloogilistest materjalidest. Hollandis aga valmistab üks ettevõte ka võrdlemisi täpseid Mongoolia jurta koopiaid.

Põhjapoolsematele rahvastele, nagu näiteks tšuktšidele iseloomulikku põdranahkadega kaetud puitraamil seisvat rajatist nimetatakse jaranga-ks.

Põhja-Ameerika indiaanlastel on kahte liiki mobiilseid eluasemeid: tipi ja vigvam, mida sageli segamini aetakse. Koonusekujulise tipi kattematerjalina kasutati algselt loomanahkasid ja kasekoort, levis Kesk-Lääne preeriaindiaanlaste seas. Nüüdisaegsed tipid on reeglina kaetud riidega. Onni meenutavat vigvamit hoidsid enamasti püsti poolkaarekujulised puittoed, mida kattis mingit laadi katusematerjal, milleks võis olla riie, rohi, puukoor vms. Vigvam levis enamasti USA lääne- ja edelaosas.

Mõni liigitab telkide (jurta) hulka ka eskimote lumemaja iglu.

Tiibetis laoti sõnnik tihti kuivama vastu jurta seina, et see oleks lähedalt võtta ja samas ka elamu (jurta) soojusisolatsiooniks. Kuivatatud sõnnikut kutsutakse – dung. Peatuskohtades ümbritsetakse jurta või jurtad ka vankritest moodustatud müüriga, kaitseks tuule ja metsloomade, kiskjate vastu. Vanadel aegadel oli sellel suur tähtsus kaitsevõime suurendamisel jurtadest koosneva laagri ründamisel. Sõna ordoos on pärit neist aegadest, kus mitu perekonda jurtade ja vankritega, oli kokku pandud kaitsevalliga laagriks ja moodustasid koos kaitsevalli ehk ajutise kindlustuse vaenlaste ja metsloomade rünnakute vastu.

Kui khaanil oli mitu naist, oli igale naisele ette nähtud omaette jurta. Rikastel khaanidel oli igal naisel endal veel mitu jurtat. Khatun – khaani peanaine ehk nn esimene naine pani enda jurta alati üles khaanist lääne ilmakaarde ja kõik ülejäänud naised vastavalt enda kohale hierarhias. Iga jurta pandi teisest kiviviske kaugusele ja poolteise kiviviske kaugusel vankrite müürist või laagrit kaitsvast seinast.

Marco Polo räägib, et Kuyuk-khaani jurta oli üleni lumivalgest vildist ja nii suur, et mahutas 2000 püstiseisvat sõdalast. Jurta sisekonstruktsioonis oli kasutatud kullaga kaetud detaile. Tema jurtal oli 2 ust – üks oli avatud lõunasse ja teine läände, viimast ust võis kasutada vaid khaan ise. Kublai Khaani jurta, mis asus Chengdu-s, olevat olnud veel enam fantastiline, kuna sinna sisse mahtunud 10 000 sõjameest. Jurta välisseinal olevat rippunud lõvinahad, katus oli kaetud brokaadiga jne.

Liikuvus

Nomaadid olid esimesed, kes panid maja ratastele. Tšingis-khaanil oli suur jurta, mida vedasid 40 härga. Seda võiks võrrelda juba väikese liikuva paleega.

Lihtsa mongoli valduses oleva jurta lahti võtmine ei võtnud aega enam kui tund, see olenes ka jurta suurusest. Kogu varustus pakiti vildi sisse ja pandi eraldi kottidesse. Kõik see kraam asetati koormahobuste, kaamelite või jakkide selga. Jakk oli põhiline transpordivahend Tiibetis ja on seda ka tänapäeval. Mongoolias on enam levinud hobune ja kaamel, vähesel määral kasutatakse ka jakke.

Kastid, mööbel ja muu väärtuslik, mis jurtas oli, pakiti suurtesse kohvritesse. Kõik see laaditi loomade selga, lisaks veel koormavankritele ja kärudele. Kui hakati teise kohta liikuma, oli jurta koost lahti võtmine ja kogu kraami ja vara kokku pakkimine tavaliselt naiste tööks.

Mongoolias oli 15. sajandil kloostreid, mis koosnesid tervenisti vaid jurtadest. Nii templid kui ka laamade jaoks mõeldud elamud olid jurtad. Lisaks liikus jurtade linn aeg-ajalt ühest kohast teise ja vahetas asukohta. Idee – kuna karjamaid tavaliselt vahetatakse vastavalt aastaaegadele, siis liikusid mongolid koos loomadega talvelaagri ja suvekarjamaade vahet ringiratast ja kloostrid vurasid nendega kaasa nii stepis kui ka mägedes. Isegi Dzanabadzaril oli enda mobiilne klooster koos suure hulga laamadega, kellega mööda steppi ringi kihutas. Need asukohta vahetavad kloostri karavanid olid kindlasti silmaga uudistamist väärt kui see stepimaastikul liikus, koosnedes loomadest, vankritest, inimestest ja taevani kerkivast tolmupilvest, mis kindlasti venis mitme kilomeetri taha kui see budistlik asutis ühest kohast teise vuras.

Maailma suurim tsirkusetelk (jurta) (Ringling Bros. and Barnum & Bailey Circus) rändas mööda USA-d aastatel 1921–1924. Telk kattis 8492 ruutmeetrit, selle ümmarguse lae läbimõõt oli 61 meetrit. Publikurekord 16 702 inimest. See sündis 13. septembril 1924 Concordia linnas Kansase osariigis.

Sümboolika

Jurta filosoofia ehk sümboolika non sarnane püstkoja mütoloogiaga.

Kõrgõzstani lipul on kujutatud jurta. Lipu keskel olev sümbol kujutab karjuse telgi (jurta) punutud lage, mille kaudu pääseb telki valgus ja väljub suits. See viitab kirgiisi karjakasvatajate igivanale eluviisile, aja ja ruumi ühtsusele, elu allikale ja kodule. Stiliseeritud jurta on lipul kujutatud päikesena, millel on 40 kiirt, mis tähistavad 40 hõimu. Päike on valguse ja igavese elu sümbol.

Ehitus

Sissepääs asub jurtal lõunas ja sisenedes jurtasse vaatab külaline jurta põhjaseinas ukse vastas asuvat altarit. Klassikaline altari koht budistidel on põhjapoolses seinas, sama kehtib templite suhtes. Bhutanis on keelatud asetada teler ruumi põhjapoolsesse külge, kuna see on altari koht. Jurtast väljutakse tavaliselt selg ees, näoga pererahva poole.

Parem pool jurtas on määratud naistöötajatele, olles nende töökohaks ja pärisosaks. Paremal pool hoitakse kõiki majapidamistarbeid ja muid elamises vajaminevaid vahendeid – nuge, pütte, teetasse, potte, panne, lusikaid, võitoose, lõikelaudu jne.

Altari ja ukse vahele tõmmatud kujuteldav joon märgib jurtas ära piirjoone naiste ja meeste jaoks ettenähtud ruumiosade vahel, eksisteerib sümboolne pinnajaotus. Vasakul pool altarit asub majaperemehe magamisase. Majaperemehe voodi kohale riputati ka kohakaitse jumaluste kujutised, mis vaatasid näoga ukse poole, et silmata sisenejaid ja võõrustajaid. Kaitsejumaluste ülesandeks jurtas oli ka silma peal hoida teenijatel ja töötajatel ning jälgida, et nood oma toimetusi ja tegemisi ikka ausalt ja usinalt teeksid. Mõningad jurta osade mongolikeelsed nimetused on järgmised.

Уудин-тал – ukse ees olev osa.
Тоган-тал (katlakoht) – seal hoiti toidunõusid ja pajalappe, samas ka puud ja kütust. Selles osas valitses jurtas tavaliselt peretütar. Põrand olid kaetud vildiga –ширтек. Tütred istusid emast vanuse järjekorras vasakule ukse suunas.
Тавуур-тал – seal asusid riiulid toidunõudega. Sinna asetati toidu ettevalmistamise ajal ka pada või katel. See koht kuulus jurta perenaisele.
Холин аптыра) – seal asus kapp, milles hoiti toiduaineid. See asus ema lähedal, seal oli ka koht väikestele lastele. Põrandakatteks kasutati lisaks tavalisele vildile veel eraldi kihina pehmet, et väikelastel oleks soe ja meeldiv roomata.
Орна уул – voodi esimene osa. Siin seisis peremehe voodi ja teisel pool perenaise oma. Voodi lähedal näoga tule poole istus jurta peremees ning seda loeti tema kohaks. Siin asus teekann ja kivi, mille vastu peremees enda piipu puhtaks koputas.
Зуун-хомур – jurta ülemine vildist osa. Siin asus аптара. Seal hoiti hadakke ja teisi väärtuslike esemeid. Seinal ülemises osas rippusid sadul ja ratsmed, mis kingiti isalt edasi pojale. Selles osas istusid pojad vastavalt vanuse järjekorrale.
Хомур – samuti jurta ülemine osa. Siin asus kaks ühesuurust kappi, millest ühes hoiti raha, siidikangaid ja pere tagavarariided. Teises ülejäänud riidetagavara ning meeste ja naiste jalanõusid. Selles jurta osas istusid tavaliselt kõige auväärsemad külalised.
Бараа – seal hoiti vildist madratseid, tekke, nahku, kõik ostetud ja vahetatud kaupu. Seal istusid tavaliselt vähem tähtsad külalised.
Бараана адык – jurta tagumine osa, kus hoitakse nahku. Samuti on seal koht vanakeste jaoks. Sinna paigutati ka külmadel aegadel äsjasündinud kaameli vasikad.
Цах – see oli ukse kõrval, kus rippusid sadulad, valjad. Tavaliselt oli kõrval kapp, kus asusid naiste igapäevased jalanõud.

Ukse ees sissekäigu juures põrandale vilti ei pandud vaid tavaliselt kattis seal maad hobusenahk. Ukse kõrval oli eraldi koht tütre jaoks, kes sünnitas tütre enne kui mehele sai. Neid nimetati (сурас). Nende elu oli tavaliselt raske, neid alandati ja need vaesed olendid olid jurtas valitseva hierarhia kõige alumisel astmel. Neile oli magamiseks ettenähtud kõige viletsam koht jurtas. Seal, kus asus (сурас), hoiti ka vastsündinud vasikaid, lamba- ja kitsetallesid. Kui jurtas ei olnud lapsega (сурас) tüdrukut, siis lasti selle koha peale jurtasse vaeseid, kerjuseid, haigeid, hulguseid ja vanu kodutuid poissmehi. Kusjuures viimaseid mitte alati ei lastud jurtasse sisse, samuti nagu mõnedes kohtades ei lastud alati jurtasse siseneda sünnitamata naisi, keda ei lubatud jurta taha minna ebausu tõttu, et nad võivad nõiduda ja manada.

Kui külaline jurtasse sisenedes istus mitte talle ettenähtud, vaid rikka auväärse, kohale, oli jurta peremehel õigus selle väärteo eest külaliselt kahjutasuks võtta hobune koos sadulaga. Kui külaline istus auväärsete vanakeste kohale võeti kahjutasuks hobune ilma sadulata. Kui külaline istus vallaslapsega tüdruku kohale, oli jurta peremehel õigus külalist sundida tüdrukut (сурас) endale naiseks võtma.

Kui vaene, kerjus või hulgus istus jurtas tüdruku ehk perenaise kohale, siis võidi teda selle eksimuse eest kogu talveks enda kasuks tööle panna. Teda võis kasutada karjasena, hobuste toitmisel ja puhastamisel, valvata karja öisel ajal ja panna teda teenima saabuvaid külalisi toites ja ratsastades nende hobuseid.

Mongoolia kombed

Jurta kombestiku kohaselt võetakse kõike vastu parema käega; juuakse ühest kausist, reeglina kolm ringi. Külalised liiguvad sisenedes vasakule, kusjuures peremehe poole selja keeramist proovitakse vältida. Iga joomiskorra ajal jäetakse kausi põhja väike tilk ning keeldumine on ebaviisakas.

Jurta unenägudes

Kui tee viib unes jurta juurde, tähendab see sissetulekut või kasu. Jurtast eemaldumine tähendab vaesust ja alandust. Jurtas sees olemine ennustab, et inimene ületab oma teel olevad raskused ning jõuab rikkuse ja kuulsuseni, mille poole ta püüdleb. Kui unenäos pannakse jurtat püsti lumes, tuisu või lumesaju käes, tähendab see mingi uue asja alustamist või ettevõtmist ilma raha ja kogemuseta.