Juri Lužkov
Juri Mihhailovitš Lužkov (Юрий Михайлович Лужков; 21. september 1936 Moskva – 10. detsember 2019 München) oli Venemaa poliitik, Moskva linnapea 1992–2010.
Lužkov oli Venemaa valitsuspartei Ühtne Venemaa liige ja Kõrgema Nõukogu aseesimees, kuid 28. septembril 2010 esitas ta avalduse parteist lahkumiseks.
Alates 2010. aasta oktoobrist töötas Lužkov õppeasutuses Rahvusvaheline Ülikool Moskvas suurlinnade juhtimise teaduskonna dekaani ametipostil. [1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Juri Lužkov õppis Moskva I. Gubkini nimelises naftatöötlusinstituudis. Mõningatel andmetel [2] oli tal keemiadoktori kraad.
Aastatel 1958–1963 töötas Lužkov nooremteadurina, grupijuhina ja tehniliste protsesside automatiseerimise laboratooriumi juhataja asetäitjana Plastide teadusliku uurimise instituudis; aastatel 1964–1971 töötas ta NSV Liidu Riikliku Keemiakomitee automatiseerimisvalitsuse osakonnajuhatajana; 1971–1974 automatiseeritud juhtimissüsteemide osakonnajuhatajana; 1974–1980 NSV Liidu Keemiatööstuse Ministeeriumi Automatiseerimise Katse- ja konstrueerimisbüroo direktorina.
1975. aastal valiti Lužkov Moskva Babuškino rajoonist Moskva Nõukogu rahvasaadikuks ning ta oli aastail 1977–1991 ka Moskva Nõukogu liige.
1980. aastal määrati Lužkov Teaduslik-Tööstusliku ühingu Neftehimaftomatika (Нефтехимавтоматика) peadirektoriks ning 1986. aastal NSV Liidu Keemiatööstusministeeriumi Teaduse ja tehnikavalitsuse juhatajaks.
Juri Lužkov oli aastatel 1987–1990 NSV Liidu Ülemnõukogu XI koosseisu saadik.
1987. aastal määrati Juri Lužkov NLKP Moskva linnakomitee 1. sekretäri Boriss Jeltsini algatusel Moskva linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe 1. asetäitjaks ning Moskva linna Agrotööstuskompleksi esimeheks ja ta juhtis linna kooperatiivide ja individuaalettevõtluskomisjoni tööd.
Alates 1990. aasta aprillist oli Juri Lužkov Moskva linna Täitevkomitee esimehe kohusetäitja.
1992. aastal määras president Jeltsin Lužkovi Moskva linnapeaks. Lužkov valiti linnapea kohale tagasi 1996., 1999. ja 2003. aastal. 2007. aastal kinnitati Lužkov president Vladimir Putini ettepanekul ametisse viiendaks ametiajaks [3] kuid 28. septembril 2010 vabastas järgmine Venemaa president Dmitri Medvedev ta usalduse kaotuse tõttu Moskva linnapea kohalt.
1994. aasta detsembris asutas Lužkov esimese kommertstelevisioonikompanii Venemaal – «Тeleekspo».
Aastatel 1996–2002 kuulus Juri Lužkov Venemaa Föderatsiooninõukogusse. Ta on olnud Föderatsiooninõukogu eelarve-, maksupoliitika-, valuutareguleerimise- ja pangategevuskomisjoni liige.
Aastatel 2000–2010 oli Lužkov ametikohale vastavalt Venemaa presidendi juures asuva Venemaa Föderatsiooni Riiginõukogu liige ja kuulus 2000. aastal selle presiidiumisse.
1998. aastal asutas ta poliitilise ühenduse Isamaa, mis osales 1999. aasta Riigiduuma valimistel valimisblokis Isamaa – Kogu Venemaa. 2001. aastal ühines Lužkovi poliitühendus Ühtsuse Riigiduuma fraktsiooniga parteiks Ühtne Venemaa. 28. septembril 2010 esitas Lužkov avalduse parteist lahkumiseks.
2009. aasta oktoobrist oli ta avatud aktsiaseltsi Moskva naftagaasikompanii (ОАО «Московская нефтегазовая компания» (МНГК)) direktorite nõukogu esimees.
Juri Lužkov oli Ülevenemaalise partei Ühtne Venemaa Kõrgema Nõukogu aseesimees; 28. septembril 2010 esitas ta parteist lahkumise avalduse ning tema liikmesus parteis peatus.
Juri Lužkovi tagandamisele Moskva linnapea kohalt eelnesid tema vastu suunatud teravad rünnakud meedias. Telekanalil NTV näidatud lühifilmis "Дело в кепке" uuriti, kuidas sai Lužkovi abikaasast Jelena Baturinast Venemaa rikkaim naine. Lužkovile heideti filmis muuhulgas ette seda, et ta viibis 2010. aasta suvel Moskva suitsu uputanud maastikupõlengute ajal välismaal puhkusel. Ajakirjandus süüdistas Lužkovi lisaks Moskva ajaloolise keskuse hävitamisele ka suutmatuses toime tulla linna liiklusprobleemidega.
21. oktoobril 2010 kinnitas Moskva linnaduuma Juri Lužkovi asemel Moskva linnapea ametisse senise Venemaa Föderatsiooni Valitsuse esimehe asetäitja ja Valitsusaparaadi juhataja Sergei Sobjanini.
Pärast tagandamist antud esimeses intervjuus (ajalehele The New Times) lubas Lužkov asutada uue poliitilise liikumise ja ei välistanud, et seoses sellega algatatakse tema vastu kriminaaluurimine. [4]
2011. aasta 17. jaanuaril avaldas Venemaa Peterburi majandusajaleht Delovoi Peterburg informatsiooni, mille kohaselt esitas Juri Lužkov 2010. aasta lõpus elamisloa taotluse Läti Vabariigis alaliseks elamiseks [5].
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lenini orden
- Tööpunalipu orden
- "Teenete eest Isamaa ees" 1. järgu orden,
- "Teenete eest Isamaa ees" 2. järgu orden,
- "Teenete eest Isamaa ees" 3. järgu orden,
- "Teenete eest Isamaa ees" 4. järgu orden,
- Sõjaliste teenete eest,
- Austuse orden (орден Почета),
- Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus" (1996)
- medalid «Vaba Venemaa kaitsjale»,
- «Sõjalise koostöö tugevdamise eest»,
- «850 aastat Moskvat»,
- mälestusmedal «300 aastat Peterburi»,
- Vürst Jaroslav Targa V järgu orden (2004)
Juri Lužkovile on saanud kolm tänuavaldust Venemaa Föderatsiooni presidendilt, Lužkov on NSV Liidu ja Venemaa Riikliku preemia laureaat. Talle on antud Venemaa Föderatsiooni teenelise keemiku ja Venemaa Föderatsiooni teenelise ehitaja aunimetus.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Juri Lužkov on teist korda abielus. Esimene abikaasa Marina Bašilova suri 1989. aastal vähki. Sellest abielust on neil kaks poega.
1991. aastal abiellus Lužkov Jelena Baturinaga, kes on Venemaa ainus naissoost dollarimiljardär ja tegeleb Moskvas ulatusliku kinnisvaraäriga. Lužkovi kriitikud on juhtinud tähelepanu sellele, et Venemaa seaduste kohaselt kuulub pool Baturina varast tema mehele, kes on avalikkuse ees eitanud seoseid naise äridega. Kriitikud panevad Lužkovile süüks, et tema abikaasa ettevõte Inteco on saavutanud Moskvas peaaegu monopoolse seisundi korterelamute ehitamisel. Sellest abielust on neil kaks tütart.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Юрий Лужков возглавил один из факультетов Международного университета в Москве, Новая Газета, 5. oktoober 2010
- ↑ http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=534160
- ↑ Lentapedia: Лужков, Юрий
- ↑ Лужков ушел, но обещал вернуться – в политику, Грузия Online, 4. oktoober 2010
- ↑ Лужков перебирается в Латвию: ему помогают деньги и склад в Юрмале, dp.ru, 17 января 2011
Eelnev Gavriil Popov |
Moskva linnapea 1992–2010 |
Järgnev Vladimir Resin (kohusetäitja) |
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Лужков, Юрий Lentapedias
- Jaanus Piirsalu. Kreml alustas infosõda Lužkoviga. Eesti Päevaleht, 14. september 2010
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Juri Lužkov |