Julius Eslon

Julius Eslon (8. juuli (26. juuni vkj) 1894 Muuksi küla, Kolga vald, Kuusalu kihelkond, Harjumaa – 4. november 1982 Polli) oli eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja.

Ta oli aastatel 1909–1915 Tallinnas raamatuköitja abiline. Aastatel 1915–1921 võitles ta Esimeses maailmasõjas ja Vene kodusõjas punaste poolel.

Aastatel 1924–1929 õppis ta Leningradi Põllumajanduse Instituudis, praktika läbis Ivan Mitšurini juures.

Aastatel 1929–1932 oli ta Saratovi oblastis aiandusagronoom, 1932–1933 Leningradi köögiviljakasvatuse katsejaama teadur ning 1933–1941 Leningradi puuviljanduse ja marjakasvatuse katsejaama teadur, 1941–1942 oli ta samas sordiaretusosakonna juhataja. Aastatel 1942–1943 oli ta Leningradi linna TSN TK köögiviljakasvatusagronoom.

Aastatel 1943–1945 oli ta Eesti Laskurkorpuses.

1945. aastast oli Eslon Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituudi teadusdirektor. 1946. aastast sai see asutus Põllumajanduse Instituudi filiaaliks, kus Eslon töötas kuni 1952. aastani puuviljanduse osakonna juhatajana ja kuni 1964. aastani vanemteadurina.

Ta on maetud Karksi Arumäe kalmistule.

Aretustöö

Koos Arthur Jaamaga aretas ta Pollis ploomisordid Julius , Polli Viljakas, Polli munaploom, Suhkruploom, Karksi, Esloni varane ning Polli viljakas ja Polli varane. Ta osales ka musta sõstra sortide Festival, Hiline must, Polli pikk-kobar ja Uus must aretamisel.

Töid

• Julius Eslon, Arthur Jaama ja Aleksander Siimon. "Eesti pomoloogia". Valgus. Tallinn 1970

Tunnustus

• 1967 – Nõukogude Eesti preemia (kollektiivis koos Julius Esloni, Jakob Palgi, Johannes Parksepa ja Aleksander Siimoniga)