Mine sisu juurde

Juhan Weizenberg

Allikas: Vikipeedia
Juhan Weizenberg

Juhan Weizenberg (10. juuli 1838 Erastvere vald, Võrumaa23. oktoober 1877 Narva) oli eesti luuletaja.

Weizenberg sündis Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas Mäe-Jakapi popsikohas kingsepa pojana. Ta õppis Kanepi kihelkonnakoolis, 1854. aastal lõpetas Tartu kreiskooli.

Aastatel 1855–1857 oli ta koduõpetaja Torma köstri Adam Jakobsoni peres, puutudes seal kokku Carl Robert Jakobsoniga. 1858–1861 oli ta Alatskivi mõisa- ja vallakirjutaja.[1] Hiljem töötas Narvas ametnikuna.

Ta on kirjutanud ligi paarkümmend luuletust, sealhulgas "Tönnis Laks ehk Eestlase Isamaa" (1862) ja "Vana hopmanni Nutu-laul Mõisavalitsust käest ära andes. Jüripäeval 1861" (1864). Weizenbergi tõsielul põhinevaid uuema rahvalaulu vormis luuletusi peetakse varaseimateks feodalismivastasteks realistlikeks luuletusteks.[1] Ta tegi kaastööd ajalehtedele Perno Postimees ja Eesti Postimees, osales Narva rahvusliku seltsi Ilmarine tegevuses ning kogus rahvaluulet.

Maeti Narva Siivertsi kalmistule, kuid tema viimase soovi kohaselt maeti ta 100 aasta möödumisel surmast 1977. aastal ümber Kanepi-Mäe kalmistule.[2]

Kirjad võru keeles

[muuda | muuda lähteteksti]

Weitzenberg kirjutas oma reisidelt ja töökohtadelt kirju kodustele, mis sisaldasid peale reisimärkuste ka kokkuvõtteid poliitikauudistest saksa- ja venekeelsetest ajalehtedest ning ise juurde joonistatud illustreerivaid pilte. Kirjad olid kirjutatud Kanepi kandile kohases võru keeles ning pärimuse kohaselt loeti neid kogu Erastvere külarahvale ette, et maailma uudistest teada saada.[2]

47 tema saadetud kirja on säilitatud Eesti Kirjandusmuuseumis.

  1. 1 2 Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 161
  2. 1 2 Reimann, Nele (2004). Võromaa kodolugu (võru). Võru: Võro Instituut. Lk 79. ISBN 9985-9386-7-4.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]