Jossif Kobzon

Jossif Kobzon (vene Иосиф Давыдович Кобзон; 11. september 1937 Ukraina, Donetski oblast, Tšassiv Jar – 30. august 2018 Moskva) oli juudi päritolu populaarne Venemaa laulja, bariton.

Ta oli NLKP liige 1973. aastast.

Brežnevi ajal oli ta Nõukogude juhtkonna "õuelaulik", kes laulis patriootilisi ja lüürilisi laule.

Kobzon laulis sisse seriaali "Seitseteist kevadist hetke" laulud.

1997. aastal lõpetas Kobzon ametlikult oma kontserditegevuse, kuid 2007. aastal tegi ta juubeliturnee, esinedes ka Eestis.

Ta oli Venemaa Riigiduuma liige. Kobzon oli Putini Ukraina-vastase välispoliitika aktiivne toetaja. 2014. aasta Ukraina kriisi ajal kirjutas ta Donbassi hümni ja kavatses anda kontserdi separatistide võimu all olevas Donetskis ja Luhanskis.

Juulis 2014 keelas Läti Kobzonile sissesõidu riiki.

Autasud ja -nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

orden "Teenete eest Isamaa ees" – 3. järk (1997) ja 2. järk (2002)
Mehisuse orden (2002)
Nimeline püstol Tokarev "Itškeeria Tšetšeenia Vabariigi toetamise eest" (1997)^[1]
NSV Liidu rahvakunstnik (1987)
Vene NFSV rahvakunstnik (1980)
Ukraina rahvakunstnik (1991)
Vene NFSV teeneline kunstnik (1973)
NSV Liidu riiklik preemia (1984)

Muud tunnustusavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

Коbzon on 28 linna aukodanik (sh Donetsk, Saratov, Biškek). 31. märtsil 2009 sai Kobzon ka Moskva linna aukodanikuks.

3. septembril 2014 võttis Dnipropetrovski linnavolikogu temalt aukodaniku nimetuse ja novembris 2014 võeti talt Poltava aukodaniku nimetus.

Donetskis on Jossif Kobzoni monument. Tšassiv Jaris oli aastaid Jossif Kobzoni tänav (hiljem nimetati see ümber).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Kobzoni esimene abikaasa oli laulja Veronika Kruglova, teine abikaasa näitleja Ljudmila Gurtšenko. Alates 1971. aastast oli ta abielus näitleja Ninel Kobzoniga (Ninel Drizinaga). Neil on kaks last.