Johannes Kalits

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Johannes Kalits (20. aprill 1921 Kõo vald, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa23. september 2003 Tartu) oli Eesti sotsioloog.

Ta lõpetas 1941. aastal Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna.

Ta oli aastatel 1941–1945 mobiliseerituna Punaarmees.

Ta oli aastatel 1950–1953 M. V. Lomonossovi-nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna aspirant. Ta kaitses seal 1953. aastal väitekirja "Строительство советской высшей школы в Эстонской ССР и роль вузов в подготовке национальных кадров советской интеллигенции" ning sai ajalookandidaadi kraadi.

Ta oli aastatel 1953–1963 Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna NLKP ajaloo kateedri vanemõpetaja, aastatel 1963–1975 dotsent ning aastatel 1976–1991 professor. Ta oli aastatel 1976–1988 NLKP ajaloo kateedri ja aastatel 1988–1990 sotsialismi ajaloo kateedri juhataja.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 – "Demokraatia leninlikest printsiipidest partei kolmes programmis". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1963
  • 1969 – "Meisterlikkuse ABC. Propagandistile. Lektorile. Agitaatorile". Eesti Raamat. Tallinn 1969
  • 1973 - "Avalik kõne. Põhiteadmisi kõneoskusest". Eesti Raamat. Tallinn 1973 (kaasautor)
  • 1982 – "Ülikooli komsomoli neli aastakümmet". Eesti Raamat. Tallinn 1982
  • 1991 - "Neljakümnene endokrinoloogiadispanser. Arve, fakte, kroonikat". Tartu 1991

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema abikaasa on endokrinoloog Irina Kalits.

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.