Johanna Töpfer
Johanna Töpfer (sünninimi Johanna Schrocko; 3. aprill 1929 Schneidemühl (tänapäeval Piła, Poola) – 7. jaanuar 1990 Ida-Berliin) oli Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane.
Johanna Töpfer oli pärit töölisperekonnast. Rahvakooli lõpetamise järel õppis ta kaubanduskoolis ja töötas alates 1944. aastast raudteelase abilisena Schneidemühlis ja alates 1945. aastast Engelsdorfis Leipzigi lähedal. 1945. aastal astus ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondisse. 1949–1950 töötas ta vagunipesijana ja 1950–1953 raamatupidajana. 1953. aastal alustas ta õpinguid Berliini Humboldti Ülikoolis, mille ta lõpetas hiljem kaugõppes majandusteaduste erialal. 1954–1955 oli ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise Keskõppeasutuse asedirektor Beesenstedtis ja 1955–1956 Grünheides. 1956–1959 ja 1964–1965 oli ta Saksa Vabade Ametiühingute Koondise Eestseisuse sektorijuhataja. 1965–1970 töötas ta Ametiühingute Kõrgkoolis Bernaus dotsendi, professori ja asedirektorina. 1965–1971 oli ta Saksa DV Läänekomisjoni liige. 1971. aasta jaanuarist kuni 1989. aasta novembrini oli Johanna Töpfer Saksa Vabade Ametiühingute Koondise aseesimees. 1971–1989 oli Töpfer Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee liige. 1972–1981 oli ta Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei Keskkomitee Poliitbüroo agitatsioonikomisjoni liige. 1976–1990 oli ta Saksa DV Rahvakoja saadik ja 1981–1989 Saksa DV Riiginõukogu liige.[1][2][3]
7. jaanuaril 1990 lõpetas Johanna Töpfer elu enesetapuga.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Johanna Töpfer Geschichte der Gewerkschaften
- ↑ Vera Sparschuh. Sozialismus und Soziologie: Die Gründergeneration der DDR-Soziologie. Berlin : Springer, 1997, lk. 52
- ↑ FDGB-Führungsgremien SED- und FDGB-Archivgut
- ↑ Johanna Töpfer, FDGB-Vizechefin Neues Deutschland, 3. jaanuar 2015