Johann Dantzmann

Johann Dantzmann oli Saaremaa maasekretär 17. sajandi algul, Taani valitsusajal. Kaasaegsed pidasid Dantzmanni korruptiivseks isikuks, kes osales mitme kuriteo toimepanemises.

Ajaloolase Leo Leesmenti andmeil oli 1618.–1619. aasta arveraamatu järgi maakirjutaja Johann Dantzmann Saaremaa asehalduskonnas asehalduri järel kõrgeimat palka teeninud ametnik. Tema aastatasu oli 19 taalrit ja 1 mark, 1 säilitis rukkeid ja 1 säilitis otri, 32 lammast, 20 lambanahka, 2 härjanahka, 15 sülda puid ja 20 koormat heinu.

1621. aastal kirjutas toonane Kuressaare lossifoogt Henrik Arens Rootsi kuningas Gustav II Adolfile, milles kurtis toonase Taani Saaremaa asehalduri Jacob Becki peale, et too koos oma väimehe Fredrik Budde ja maasekretär Johann Dantzmanniga kõikvõimalikku korruptsiooni ja kuritegevust harrastavad. Arensi sõnul olevat ta olnud 22. jaanuaril 1620 teel Kuressaarest Tallinna, et sealt Taani edasi purjetada, kui Rootsi valdusse kuulunud Läänemaal tunginud talle kallale Budde ja Dantzmann isiklikult ühes Läänemaa asehalduri Johann Otto von Maydelliga. Rootslased võtsid Arensi vangi ning ta viidi köidikutesse seotuna esmalt Saku mõisa ning seejärel Jakob De la Gardiele kuulunud Kolga mõisa. Arens kaebas enda vastu suunatud rünnaku asjus Tallinna linnusekohtule ning nii Dantzmann kui ka Budde tunnistasid kallaletungi omaks, kuid Jakob De la Gardie otsustas nad mõlemad vabastada ning hoopis Arensi kaheksaks kuuks vangi mõista.

Talle kuulusid Kalli mõis (Calli) Valjala kihelkonnas ja Võrsna mõis (Würzen) Püha kihelkonnas.

Perekond

Johann Dantzmann oli abielus Mikleta Ledebueriga. Abielust sündis:

• Helena Dantzmann, kes oli abielus Uduvere, Räpsu, Kalli ja Võrsna mõisniku Wilhelm von Ditmariga.