Jeletsi Taevaminemise kirik

Kirik koloreeritud fotopostkaardil 20. sajandi algusest

2015. aastal

Ikonostaas

Jeletsi Taevaminemise kirik (vene keeles собор Вознесения Геспедня, Вознесенский собор) on Jeletsi linna peakirik ja Vene Õigeusu Kiriku Jeletsi piiskopkonna katedraalkirik. Lipetski oblastis asuva kiriku on projekteerinud Konstantin Thon ja see on pseudovene vene-bütsantsi stiili silmapaistev näide.

Kirjeldus

Jeletsi linna keskel asuva katedraali kõrgus koos ristiga on 74 meetrit, pikkus 84 meetrit, laius 34 meetrit. Kirik ehitati aastail 1845–1889. Hoone põhiplaan on nelinurkne ja templiosa ruum on risttahukalise kujuga, millelt tõuseb kaheksanurksetele tambuuridele toetuvad viis sibulkuplit. Kiriku siseruum on nelja sambaga. Tahuka lääneküljel on refektoorium (trapeznaja) ja pooleli jäänud kellatorn. Altariruumil idas on kolm poolringikujulise põhiplaaniga apsiidi. Kiriku keldrikorrus ja alusmüürid on laotud paekivist, seinad ja kuplid tellisest.

Vene-Bütsantsi stiilis hoone välimuses on kasutatud stiliseeritult Bütsantsi ja Venemaa varasema arhitektuuri vorme, nagu kaarfriis, torujad kuupkapiteelidega sambad, kiilkaarsed kokošnikud. Karniisid ja kitsad kõrged murdfrontoonidega aknad on klassitsistlikud. Kirikus on igas löövis altar, ruumist kasutatakse teatud perioodil ainult osa: on talvekirik, suvekirik ja keldrikirik.

Kiriku sisekujunduses on kolmekorruseline puidust nikerdatud kullatud ikonostaas, mille kujundas Moskva arhitekt Aleksandr Kaminski, Thoni assistent sisekujunduses. Kiriku templiosas on üle 220 maali või ikooni, enamik Klavdi Lebedevi ja Aleksei Korzuhhini teosed. Refektooriumis on umbes 150 maali.

Ajaloost

Kohal asus varem 1745. aastal ehitatud katedraalkirik. 18. sajandi lõpul oli kirik jäänud kogudusele väikeseks ega vastanud kasvava linna vajadustele. Uue kiriku ehitamise initsiatiiv tuli linna elanikelt 1800. aastal ja alustati annetuste kogumist. Esimene plaan ja fassaadijoonis tehti 1815. aastal, esimene projekt 1824. aastal. Harkivi arhitekti Fjodor Danilovi (1810–1885) "bütsantsi ja itaalia stiilis" kujundatud kiriku projekti ei kiitnud sinod heaks. Järgmise arhitekti projekti lükkas kogudus tagasi. 1842. aastal paluti kirikut projekteerima Konstantin Thon. tema projekt sai kõigi osapoolte kinnituse.

Ehitust alustati 22. augustil 1845 ja see kestis 44 aastat. Sisekujunduse, sealhulgas ikonostaasi lõi Aleksandr Kaminski.

Kellatorn oli projekteeritud peakupli ristidest 7 meetrit kõrgem. See jäi lõpuni ehitamata, samuti põhja- ja lõunauste ažuursed eeskojad ja seinamaalingud. 22. augustil 1889 katedraal pühitseti.

1934. aastal kirik suleti. Ikoonid põletati otse kirikus, kullatud riisade ja ikonostaasi väärismetall kisti maha ja koguti kokku. Kirikust tehti silohoidla. Pühakoda avati uuesti 1947. aastal.