Japan Airlinesi lend 123

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Japan Airlinesi lend 123
Japan Airlines B747SR-46 (JA8119) at Itami Airport in 1984.jpg
Õnnetusse sattunud lennuk 1984. aastal Osaka lennuväljal
Intsidendi ülevaade
Kuupäev 12. august 1985
Koht Takamagahara mägi
Põhjus(ed) Juhitavuse kadumine plahvatusliku dekompressiooni ja vigase parandustöö tõttu
Reisijaid 509
Meeskond 15
Vigastatuid 4
Hukkunuid 520
Ellujääjaid 4
Lennukitüüp Boeing 747
Tõusis õhku Haneda rahvusvaheline lennujaam
Sihtkoht Osaka rahvusvaheline lennujaam
Lennufirma Japan Air Lines

JA8119 oli Japan Airlinesi lennuk Boeing 747SR. Tegemist oli õhusõidukiga, mis oli spetsiaalselt kavandatud kodumaistele lendudele marsruudil Tokyo Haneda rahvusvahelisest lennujaamast Osaka rahvusvahelisse lennujaama, Jaapanisse. [1]

Japan Airlinesi lennu 123 marsruut

12. augustil 1985. aastal kannatas Boeing 747SR äkilise dekompressiooni (rõhu alanemise) all. 44 minutit peale õhkutõusu põrkas lennuk kokku mäega 100 km (62 miili) kaugusel Tokyost. Kokkupõrke piirkond oli Osutaka mägi. [1]

Jaapani lennuõnnetuste uurimise komisjon jõudis ametlikult järeldusele, et kiire dekompressioon oli tingitud Boeingu tehnikute vigastest remonditöödest lennuki saba parandamisel pärast Osaka lennujaamas maandumise juhtumit seitse aastat varem (1978). Käsitleva lennuki Boeing 747SR tagumine rõhu vahesein sai kahjustada 1978. aastal toimunud õnnetuses, kui piloot jättis lennuki nina maandudes liiga kõrgele ning lennuki saba tabas maapinda. Uurimise käigus selgus, et vaheseinast parandati ainult pool sellest, kinnitades kahe plaadiga uus osa vana külge. Ebakorrektsest parandusest tingituna sai üks needirida kolmest kogu koormuse endale, mis mõjutas lennuki lennukõlblikkust. Õnnetuse päeval puudulik remont andis järele. Kabiini kõrgsurverõhk tungis läbi vaheseina põhjustades kiire dekompressiooni, mis muutis vaheseina plahvatusohtlikuks, kiskudes katki suure osa lennuki sabast. Sellest tingituna kadus kontroll hüdrauliliste juhtimisseadmete üle kogu lennukil. [2]

Lennukil viibis 542 inimest. Õnnetuses hukkusid kõik 15 meeskonnaliiget ja 505 reisijat 509st. Peale kokkupõrget mäega, jäid neli reisijat esialgselt ellu, kuid surid hiljem vigastuste tõttu. Peamiseks põhjuseks, miks nelja reisijat ei suudetud päästa, oli asjaolu, et Jaapani enesekaitsevägi otsustas oodata järgmise päevani, et minna õnnetuspaikka. Samuti keelduti Ameerika Ühendriikide õhujõudude baaside pakkumisest alustada kohest päästetööd. [1]

Lennuk ja meeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Registreeritud õnnetusõhusõiduk on JA8119 (Boeing 747-146SR). Lennuki esimene lend toimus 28. Jaanuaril 1974. Õnnetuse ajal oli lennuk tegemas oma viiendat lendu sellel päeval planeeritud kuuest lennust. Seal oli 15 lennuki meeskonnaliiget, 3 salongipersonaali ning 12 lennusaatjat.[1]

Reisijad[muuda | muuda lähteteksti]

Käsitletav lend toimus Jaapanis Oboni puhkuseperioodi ajal, mil paljud jaapanlased teevad iga-aastaseid reise oma kodulinnadesse või kuurortitesse. Lennul oli ligikaudu 21 teistest rahvustest reisijat. Neli naissoost ellujääjat paiknesid lennuki vasakul poolel, keskmisel real istekohtadel 54-60, lennuki tagasosas. Hukkunute seas oli laulja Kyu Sakamoto, kes oli tuntud Ameerika Ühendriikides oma kuulsa hitlauluga “Sukiyaki”. [3]

Edasilükatud päästeoperatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide õhujõudude kontrollid Yokota lennubaasis, mis paiknes lennu 123 lennutrajektroori lähedal, jälgisid hättasattunud õhusõiduki abipalveid. Nad hoidsin kontakti kogu lennu 123 katsumustes olemise jooksul Jaapani lennujuhtidega ja tegid oma maandumisraja lennukile ligipääsetavaks. Ka Atsugi mereväebaas vabastas oma maandumisraja lennu 123 jaoks pärast hädaolukorra teate saamist. USA õhujõud C-130 meeskond oli esimene, kes suutis 20 minutit peale õnnetust märgata õnnetuskohta, kui veel oli piisavalt valge, et sündmuskohta abi saata. USA meeskond saatis asukoha Jaapani ametivõimudele. Samuti saadeti teade õnnetusest Yokota õhubaasi, kust Huey helikopter oli nõus toimetama kaks meest südmuspaika. Vaatamata ameeriklaste pakutud abile päästeoperatsioonil osalemiseks, saabus neile käsk peatada oma tegevus. Ameeriklased said vastu teate, et Jaapani enesekaitsevägi hoolitseb olukorra eest iseseisvalt ilma välisabi vajamata. 14 tundi pärast õnnetust ilmusid alles esimesed Jaapani päästad õnnetuskohta. Praeguse ajani on endiselt ebaselge, miks USA vägedele ei antud luba alustada nende kavandatud otsingu- ja päästeoperatsioone.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Aviation Safety Network . (2019, Aprill 7). Retrieved from Aviation Safety Network Aviation Safety Network ASN Aircraft accident Boeing 747SR-46 JA8119 Ueno: http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19850812-1
  2. Crash of Japan Airlines B-747 at Mt. Osutaka. (2019). Retrieved from Shippai: http://www.shippai.org/fkd/en/cfen/CB1071008.html
  3. The New York Times. (1985, august 13). Retrieved from JETLINER CRASHES WITH 524 ABOARD IN CENTRAL JAPAN: https://www.nytimes.com/1985/08/13/world/jetliner-crashes-with-524-aboard-in-central-japan.html?pagewanted=all
  4. Macarthur Job (1996). Air Disaster Volume 2. Aerospace Publications. Lk lk 136-153.