Jakov Agranov

Allikas: Vikipeedia

Jakov Saulovitš Agranov (vene: Яков Саулович Агранов, sünninimega Jakov Saulovitš Sorenson; 12. oktoober 1893 Tšatšersk1. august 1938 Kommunarka) oli tšekist, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse riikliku julgeoleku 1. järgu komissar ja rahvakomissar Genrihh Jagoda asetäitja. Ta oli Nõukogude poliitiliste repressioonide ja stalinistlike lavastatud kohtuprotsesside üks peamisi organisaatoreid. Ta fabritseeris nn "Tagantsevi vandenõu" ja lavastas Moskva kohtuprotsesse. Lisaks korraldas ta Stalini puhastuste ajal Leningradis massilisi arreteerimisi ja hukkamisi. Ta oli üks Sergei Kirovi tapmisega seotud võtmefiguuridest 1. detsembril 1934. aastal Smolnõis. Ta oli väga lähedane nii Jagodale kui ka Stalinile.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Agranov sündis Tšatšerskaja külas Mogiljovi kubermangus (praeguse haldusjaotuse järgi Homieli oblastis) juudi kaupmehe perre. Ei ole andmeid, et tal oleks haridust rohkem kui neli klassi. 1912. aastal liitus ta sotsiaaldemokraatide-bolševikega.

Esimese maailmasõja ajal oli ta tervis nii vilets, et oli vabastatud sõjaväekohustusest.

1919. aastast oli ta Tšekaa julgeolekutöötaja. Tema kureerida oli intelligentide ja vanade bolševike tegevuse jälgimine.

Ta oli üks peamine Kroonlinna ülestõusule järgnenud kohtuprotsesside ja uurimise korraldaja. Tema roll on väga suur nn "Tagantsevi vandenõu" uurimisel, mille tulemusel lasti maha 87 inimest, nende seas ka luuletaja Nikolai Gumiljov.

Ta juhtis "Antonovi mässu" ehk talupoegade ülestõusu mahasurumisele järgnenud ülekuulamisi.

Kui 1922. aastal otsustati Nõukogude Liidust välja saata tippintelligendid, siis Agranov oli vastutav vastavate nimekirjade koostamise eest.

Lisaks arvatakse, et Agranov on otseselt Vladimir Majakovski tapmise taga.

Kui 1934. aasta 1. detsembril Leningradis Smolnõis tapeti Sergei Kirov, siis Agranov määrati mõrva uurimist juhtima. Talle anti ülesandeks Leningradis läbi viia massilisi repressioone. Ta määrati selleks ajutiselt Leningradi NKVD etteotsa. Kirovi protsessi tulemusena lasti maha 14 inimest, kuid Agranovi käsul koostati nimekiri veel inimestest, kes ei "ärata poliitilist usaldust". Need inimesed saadeti 10 päeva jooksul Leningradist välja. Kokku kuulus väljasaadetute hulka enam kui 11 000 inimest.

Ta valmistas ette protsessi, kus peamisteks süüalusteks olid Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev.

1937. aasta mais saadeti ta keskaparaadist Nikolai Ježovi korraldusel minema Saratovi NKVD juhiks.

1938. aastal ta arreteeriti ning teda süüdistati selles, et ta on üks peamine trotskistliku organisatsiooni juht. Varem ise kohtuprotsesse fabritseerinud Agranovist sai sama süsteemi ohver. Ülekuulamisel tunnistas ta end süüdi. 1. augustil 1938 lasti ta maha.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]