Kroonlinna ülestõus

Allikas: Vikipeedia

Kroonlinna ülestõus on nimetus kahe Peterburi lähedases Kroonlinnas toimunud sõjaväelaste ülestõusu kohta, 1919. ja 1921. aastal.

1919[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. juuni 1919 kell 4.00 puhkes Kroonlinna kindluse "Krasnaja Gorka" ("Красная Горка") fordi garnisoni liikmete (1-й Кронштадтский крепостной полк) ülestõus ning kuulutati nõukogude võimu hülgamisest. Petrogradi nõukogu esimehe Grigori Zinovjevi üleskutsel asusid ülestõusu maha suruma ella 15.00 Balti Laevastiku laevad "Petropavlovsk", "Andrei Pervozvannõi", "Oleg", "Rif". Pärast neljapäevast kaitset ülestõusnud, taandusid fordist.

Samal ajal toimus Eesti 1. Diviisi ja Vene Loodearmee pealetung, mis oli läbi murdnud Nõukogude 6. Kütidiviisi kaitsest ning 11. juunil 1919 jõudnud Kroonlinna kindluse fortide ("Серая Лошадь" ja "Красная Горка") lähedusse.

1921[muuda | redigeeri lähteteksti]

28. veebruaril 1921 puhkes Kroonlinnas 14 000 Balti mere laevastiku madruse ja töölise ülestõus, mis oli esile kutsutud bolševikepoolse võimu usurpeerimisega. Esialgu koos esseeridega teostatud Oktoobrirevolutsiooni tulemusena saadud võimuorganitest nõukogudest eemaldati bolševike poolt muude revolutsiooniliste parteide esindajad. Ülestõusnute poolt esitati nõudmine oli "nõukogud ilma kommunistideta".

7. märtsil 1921 avasid suurtükiväeosad, mis asusid Sestoretskis ja Lissi Nossil, suurtükitule ning 25 000 bolševike pooldajat võtsid ette esimese pealetungi Kroonlinnale, mis kukkus läbi. Ülestõusu mahasurumist juhtis Mihhail Tuhhatševski Lev Trotski poolt koostatud plaani alusel.

16. märtsil alustati teist pealetungi Kroonlinnale, mille käigus lahingulaevad Petropavlovsk ja Sevastopol, mis võitlesid Kroonlinna kaitsjate poolel, alistusid.

20. märtsil tänavalahingud Kroonlinnas lõppesid.

Bolševike väed kaotasid ülestõusu mahasurumisel 700 tapetut ning 2500 haavatutena, ülestõusnud 600 surnutena, 1000 haavatutena ning 2500 vangilangenutena. 8000 osavõtnut põgenes Soome. Teistel andmetel põgenes Soome üle jää 6500 inimest, kellest 5100 läks 1924 Nõukogude Liitu tagasi[1]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]