Jakob III (Baden-Hachberg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2022) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Veebruar 2022) |
| Jakob III | |
|---|---|
 Baden-Hachbergi markkrahv Jakob III | |
| Sünniaeg | 26. mai 1562 |
| Surmaaeg | 17. august 1590 |
| Abikaasa | Elisabeth von Pallandt-Culemborg |
| Vanemad |
Karl II Anna von Pfalz-Veldenz |
Jakob III Baden-Hachbergist (26. mai 1562 – 17. august 1590) oli Baden-Hachbergi markkrahv aastatel 1584–1590 ja elas Emmendingenis. 1590. aastal pöördus ta luterlusest katoliiklusesse, põhjustades mõningast poliitilist segadust.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Jakob oli Baden-Durlachi markkrahvi Karl II ja Anna von Pfalz-Veldenzi teine poeg. 1557. aastast alates omandasid Jakob ja tema vend Ernst Friedrich haridust nende eestkostja, Württembergi luterliku hertsogi Ludwig III "Vaga" õukonnas. Jakob tundis suurt huvi teaduse viimaste arengute vastu ning õppis Tübingenis ja Strasbourgis. Seejärel tegi ta Grand Touri Itaaliasse ja Prantsusmaale.
Eestkoste (1577–1584)
[muuda | muuda lähteteksti]Kui tema isa 1577. aastal suri, oli Jakob alaealine, pärides Baden-Hachbergi markkrahvkonna. Seega hakkas markkrahvkonda valitsema regentnõukogu, kuhu kuulusid tema ema Anna von Pfalz-Veldenz, Pfaltsi kuurvürst Ludwig VI (aastani 1583), Neuburgi pfaltskrahv Philipp Ludwig ja Württembergi hertsog Ludwig III "Vaga".
Territooriumi jaotamine
[muuda | muuda lähteteksti]Jakob ja tema vanem vend Ernst Friedrich tahtsid olla oma Badeni osa suveräänsed valitsejad. Nende isa testament keelas markkrahvkonna edasise jaotamise. Kuid testament ei olnud korralikult allkirjastatud ja pitseeritud. Kolme allesjäänud eestkostja arvates muutis see testamendi kehtetuks, mistõttu nad lubasid jagamise, killustades seeläbi veelgi Badeni olemasolevast jaotusest Baden-Badeniks ja Baden-Durlachiks. Jakob sai Hachbergi isandkonna asukohaga Emmendingenis. Ernst Friedrich sai Alam-Badeno, sealhulgas Durlachi ja Pforzheimi linnad. Nende noorem vend Georg Friedrich sai Ülem-Badeni, sealhulgas Röttelni ja Badenweileri isandkonnad ning Baden-Sausenburgi markkrahvkonna.
Kui Jakobi pärija 1591. aastal suri, läks Baden-Hachberg Ernst Friedrichile. Kui Ernst Friedrich ilma meessoost pärijata 1604. aasta suri, läksid tema valdused Georg Friedrichile, taasühendades sellega Baden-Durlachi.
Usuvahetus
[muuda | muuda lähteteksti]Kolm venda järgisid oma usulises arengus erinevaid teid. Kõik kolm kasvasid üles luteriusus. Georg Friedrich pöördus kalvinismi, Jakob pöördus katoliiklusesse, Ernst Friedrich jäi luterlaseks.
1582. aastal viis Kölni peapiiskopi Gebhard I von Waldburgi luterlusse pöördumine sõjani oma peapiiskopkonnast loobumast keeldunud Gebhardi ja tema järglaseks valitud Baieri hertsogi Ernsti vahel. Gebhard püüdis peapiiskopkonda luterlusse pöörata ja liitus kauni krahvinna Agnes von Mansfeld-Eislebeniga. Jakob võitles selles sõjas Hispaania kindrali Alessandro Farnese alluvuses. Hiljem teenis ta katoliikliku Lorraine'i hertsogi Charles III alluvuses.
1582. aastal abiellus Badeni markkrahv Jakob III 22-aastaselt 16-aastase Pallandt-Culemborgi krahvinna Elisabethiga. Too oli väga suure varanduse ainus pärija. Nende abielu oli õnnelik ja neil sündis neli last. Kuid see kestis vaid kuus aastat. 1588. aastal kolis paar Hochburgist väiksemasse Emendingeni lossi. 1. jaanuaril 1590 andis Jakob III Emmendingenile linnaõiguse.
Sel sügava usulise lõhe perioodil jälgis markkrahv tähelepanelikult kolme kristlikku leeri: katoliiklasi, luterlasi ja kalviniste. 1589. ja 1590. aastal tellis ta Württembergi luterlike teoloogide ja katoliiklaste vahel kaks kollokviumit, esimese Baden-Badenis, teise Emmendingenis. Emmendingenis juhtis luterlikku poolt Johannes Pappus Strasbourgist ja katoliiklikku poolt Jakobi õuekaplan Johannes Zehender. Seejärel pöördus Jakob 15. juulil 1590 tsistertslaste Tennenbachi kloostris roomakatoliku usku, nagu tema juhtiv nõunik Johann Pistorius oli kaks aastat varem teinud. See tekitas Saksamaal tohutut segadust, kuna ta oli esimene valitsev protestantlik vürst Saksamaal, kes vahetas pärast 1555. aasta Augsburgi usurahu usku. Selle rahu cuius regio, eius religio reegli kohaselt muudeti katoliiklus 10. augustil 1590 Baden-Hachbergi markkrahvkonna riigiusuks. Paavst Sixtus V pani markkrahvile suuri lootusi.
Surm
[muuda | muuda lähteteksti]Vaid nädal hiljem suri aga terve 28-aastane markkrahv Jakob III ootamatult. Tema keha lahkasid kaks Freiburgi arstiteaduskonna professorit – see oli 16. sajandil väga haruldane protseduur. Lahkamisprotokolli täpne ladina keel ütleb, et surma põhjuseks oli mürgistus arseeniga (As2O3). Jakobi testamendis oli kirjas, et ta soovis olla maetud Baden-Badenis, mis oli tol ajal katoliiklik. Ta maeti aga Püha Miikaeli kirikusse Pforzheimis. Tema haual olev kiri ei maini tema pöördumist katoliiklusse.
Nädal pärast Jakobi surma sündis tema lesel Elisabeth von Pallandt-Culemborgil poeg Ernst Jakobi, kellest pidi saama Jakobi pärija. Ernst Friedrich võttis lapse ebaseaduslikult enda hoole alla. Laps suri vähem kui üheksa kuu pärast, 29. mail 1591. Baden-Hachberg läks Ernst Friedrichile, kes muutis selle tagasi luterlikuks. Elisabeth von Pallandt-Culemborg pöördus pärast abikaasa surma katoliiklusse. Ernst Friedrich keeldus seejärel talle Emmendingenis lesekohta andmast, millele tal oli Jakobi testamendi alusel õigus.
Jakob III surmaga seotud sündmused illustreerivad religioossete küsimuste suurenevat polariseerumist. Uskudevahelised pinged olid tõusnud väga kõrgeks ning Saksa valitsejate ja vürstiriikide võimunälg oli väga tugev. Vähem kui 30 aastaga kadusid need pinged kohutaval viisil Kolmekümneaastase sõja ajal.
Abielu ja lapsed
[muuda | muuda lähteteksti]
Jakob abiellus 6. septembril 1584 Pallandt-Culemborgi krahvi Florenz I (1537–1598) tütre Elisabethiga (1567 – 8. mai 1620). Nad said neli last:
- Anna (13. juuni 1585 – 11. märts 1649)
- Ernst Karl (21. juuni 1588 – 19. september 1588)
- Jakobäa (2. juuni 1589 – 29. september 1625)
- Ernst Jakob (24. august 1590 – 29. mai 1591)
| Eelnev Uus jaotus |
Baden-Hachbergi markkrahv 1584–1590 |
Järgnev Ernst Friedrich kui Baden-Durlachi markkrahv |