Jaime Bayly

Allikas: Vikipeedia
Jaime Bayly 2011. aastal

Jaime Bayly Letts (sündinud 19. veebruaril 1965 Limas) on kõmuline Peruu kirjanik, saatejuht ja ajakirjanik.

Tema karjäär algas televisioonis 1983. aastal. Tema töö oli intervjueerida kuulsusi ja poliitikuid.[1] Talle on omane otsekohene, kuid kohati lugupidamatu ja terav stiil. Ta sai ruttu tuntuks, sest vaatamata noorele eale oli ta Peruu poliitika hea asjatundja. Bayly on saanud kolm Emmyt panuse eest USA saadetes. 1994. aastal hakkas ta kirjanikuks ja avaldas mitu romaani. Need teosed on hedonistlikud ja biograafilised. Tema raamatutest on tehtud ka kaks filmi.[2][3][4]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa on pankur Jaime Bayly Llona ja ema on Doris Mary Letts Colmenares. Isapoolsete sugulaste hulka kuuluvad kirjanik Mercedes Gallagher ja Banco Latino panga endine president James Francis Bayly. Emapoolsetest sugulastest on kõige tuntumad poliitik Ricardo Letts ja kaevandusärimees Roberto Letts.

Jaime õppis parimates Lima koolides.[5] 15. aastaselt läks ta vanematega tülli ja läks vanavanemate juurde elama (1980–1981). Sel ajal läks ta ema pealekäimisel poole kohaga tööle kohalikku ajalehte La Prensa de Lima.[6] Seal tekkis tal tihe side kaastöötajast Peruu ajakirjaniku Federico Salazariga. Samuti oli ta tunnistajaks Lima ajalehe langusele, mis on Jaime hilisema romaani „La Prensa viimased päevad” (Los últimos días de 'La Prensa', 1996) aines.

1981. aastal astus ta Universidad Católica ülikooli, kus õppis õigusteadust.[5] Õpingute alguses keskendus õpe peamiselt sotsiaalteaduslikele üldainetele, mis andis hea aluse edasiseks eluks ja karjääriks, ja Bayly astus oma sõnul ülikoolist juba siis välja, et pühenduda täielikult ajakirjandusele.

1993. aastal abiellus ta Sandra Masías Guislainiga, kellega Jaimel on tütred Camila ja Paola. Nad lahutasid 1997. aastal.[7]

2009. aastal avalikustas Jaime Bayly oma suhte Silvia Núñez del Arco Vidaliga. Nad abiellusid 21. märtsil 2011. aastal nädal enne ühise tütre Zoe sündi.[8] Silvia on noor kirjanik – Jaime Baylyst 23 aastat noorem –, kes on avaldanud kaks romaani Planeta Perú kirjastuses (Hispaania kirjastuse Planeta tütarettevõte).[9]

Enne Silviaga abiellumist oli Bayly avalikult öelnud, et ta on biseksuaalne. Üks tema meespartneritest on Argentina ajakirjanik Luis Corbacho. [10][11] Nad läksid lahku pärast kaheksa aastat kestnud suhet. [12]

Jaime Bayly ja Silvia Núñez del Arco elavad eksklusiivses Key Biscayne’is Miamis. 2013. aasta lõpus teatas Bayly, et tal on ravile allumatu ajukasvaja. Tegelikult oli see ühe ta kirjutatud loo väärtõlgendus (https://peru21.pe/opinion/rico-124562-noticia/), kus on palju autobiograafilist. Ta kirjutab ja lükkab selle ümber 2017 (https://www.infobae.com/america/opinion/2017/09/24/jaime-bayly-mal-nacida-felicidad/).

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 18- aastaselt intervjueeris Bayly silmapaistvaid Peruu poliitikuid eri eluvaldkondadest: saadikuid, senaatoreid ja presidendi kandidaate. Bayly toetas Mario Vargas Llosat 1990. aasta presidendivalimistel.[13] Vargas Llosa tänas Baylyt oma memuaarides hindamatu toetuse eest.[14]

2001. aasta valimistel näitas ta vastumeelsust mõlema kandidaadi suhtes, kelleks olid Alejandro Toledo ja Alan García. 2006. aasta valimistel oli soovitas ta hääletada „vähem halvema poolt”, viidates sellega Alan Garcíale.[15]

Jaime Bayly plaanis postuleerida järgmistel presidendivalimistel Cambio Radical ridades, kuid loobus sellest mõttest.[16] Ta proovis uuesti presidendiks kandideerida teise erakonna abiga, kuid ta ettepanek lükati tagasi.[17] Viimaks teatas Bayly, et ei kandideeri enam ühelegi avalikule ametikohale.[18]

2011. aastal toetas ta avalikult Keiko Fujimori, Alberto Fujimori tütre kandidatuuri.

Ta teeb kaastööd Peruu, Hispaania ja USA ajalehtedele. Ta on kirjutanud artikleid ka Peruu ajakirjale Caras.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Bayly viljeleb hedonistlikku kirjandust, kuid mille stiil on ühtlasi realismi kalduv. Peaaegu alati sisaldavad tema teosed intiimseid ja isiklikke pihtimusi. Korduvateks motiivideks on üksildus ja pettumus. Kirjanikku tõstetakse esile ka kõnekeele hea tundmise ja kasutamise eest.[19][20][21]

Bayly alustas kirjanikuteed 29-aastaselt. Tema juhendaja oli Mario Vargas Llosa, kes tutvustas noort kirjanikuhakatist Hispaania kirjastusele Seix Barral. Bayly avaldas koostöös Seix Barraliga oma esimesed kolm teost. Neist kõige olulisem, mis on ühtlasi Bayly kirjandusloome üks peamistest teostest, on „Ära ütle seda mitte kellelegi” (No se lo dias a nadie, 1994).[22]

„Ära ütle seda mitte kellelegi” on sotsiaalne ja ühiskonda kõnetav romaan, mis räägib noorest homoseksuaalsest mehest, kes võitleb Lima konservatiivse ühiskonnaklassi vastu, kus ta ise üles kasvas.

„Minu venna naine” (La mujer de mi hermano, 2002) on kolme peategelase – Zoe, Ignacio ja Gonzalo – lugu. Vennad Ignacio ja Gonzalo ei ole lähedased. Ignacio on Zoega abielus, kuid pärast üheksat aastat kooselu on see Zoe jaoks rutiinseks muutunud. Seevastu Zoe ja Gonzalo saavad hästi läbi, sest nad on ühevanused ja nende vahel on vastastikune tõmme. Selle intriigide, armastuse, kire ja kättemaksuiha võrgustikust kooruvad välja salajased motiivid ja isikuomadused, mis aitavad lahti mõtestada, kuidas ja miks tegelased käituvad.

Romaanidest „Ära ütle seda mitte kellelegi” ja "Minu venna naine" on tehtud ka film.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.boardsnet.com/bayly01.htm
  2. Gonzales Vigil, Ricardo (2001). Departamento de Relaciones Públicas de PetroPerú, ed. En el prólogo a El cuento peruano, 1990–2000, página 12. p. 846. ISBN 9789972606304.
  3. http://www.boardsnet.com/bayly01.htm
  4. http://www.panamericana.pe/noticias/62591[alaline kõdulink]
  5. 5,0 5,1 Enciclopedia Tauro del Pino, 2001, tomo 2, pág. 321.
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2019. Vaadatud 11. aprillil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. https://liouemotions.blogspot.com.ee/2009/03/jaime-bayly-y-sus-amores.html
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2011. Vaadatud 11. aprillil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. aprill 2014. Vaadatud 22. aprillil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  10. http://www.elmundo.es/encuentros/invitados/2006/06/2055/
  11. https://www.terra.com.pe/
  12. http://www.elmundo.es/america/2010/12/10/noticias/1292020810.html
  13. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2010. Vaadatud 15. jaanuaril 2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  14. Vargas Llosa, Mario (1993). El pez en el agua. Seix Barral, S.A. ISBN 84-322-0679-2.
  15. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. märts 2015. Vaadatud 6. märtsil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  16. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 11. aprillil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. http://web.archive.org/web/http://www.expreso.com.pe/edicion/index.php?option=com_content&task=view&id=114668&Itemid=32
  18. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2011. Vaadatud 20. veebruaril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  19. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2014. Vaadatud 23. aprillil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  20. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2013. Vaadatud 5. juunil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  21. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2015. Vaadatud 11. aprillil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  22. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2010. Vaadatud 11. aprillil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)