Jack Vettriano

Allikas: Vikipeedia
Jack Vettriano
Fail:Jack Vettriano Self-portrait.jpg
Sünninimi Jack Hoggan
Sündinud 17. november 1951 (66-aastane)
St. Andrews, Fife, Šotimaa, Suurbritannia
Rahvus britt
Tegevusala kunstnik
Tuntud teoseid "Laulev ülemteener" ("The Singing Butler")

Jack Vettriano (sünninimega Jack Hoggan; 17. november 1951) on Šotimaa kunstnik. Tema maal "Laulev ülemteener" ("The Singing Butler") on Suurbritannia kõige kallimalt müüdud maal.

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Vettriano sündis Šotimaal Saint Andrewsi linnas, kuid kasvas üles Methili linnas.

Vettriano pere oli vaene: ta pidi vennaga voodit jagama ja kasutatud riideid kandma. Vaesest perest päritolemise tõttu oskab Vettriano hinnata raha väärtust. Isa saatis juba 10-aastase poja väiksemaid juhutöid tegema, näiteks ajalehti ja piima vedama, aknaid pesema ja kartuleid korjama, et perele raha teenida. Juhtus ka, et Vettriano pidi jätma kooli minemata, et tööd teha ja leiba teenida.[1]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Vettriano lahkus koolist 16-aastaselt ning oli hiljem mäeinseneri praktikant. 1960. aastate lõpul töötas ta lühikest aega suvetööna bingonumbrite hõikajana. Maalima hakkas Vettriano hobina 1970. aastatel, kui tema tolleaegne tüdruksõber kinkis talle 21. sünnipäevaks akvarelli komplekti. Sellest ajast peale veetis Jack Vettriano suurema osa vabast ajast maalima õppides.[2] Tema kõige varasemad maalid olid koopiad ja pastišid impressionistide maalidest ning valmisid veel Jack Hoggani nime all. Näiteks tema esimene maal oli koopia Claude Monet' mooniväljadest.[3] Vettrianot mõjutas ja inspireeris kohalikus Kirkcaldy muuseumis ja kunstigaleriis käimine ning sealsete maalide vaatlemine. 1984. aastal esitas Vettriano esimest korda oma töö muuseumisse näitusele.[4]

1987. aastal jättis Vettriano maha oma abikaasa, lahkus töölt, kolis Edinburghi ning võttis ema neiupõlvenime. Ta kandideeris ka Edinburghi ülikooli kaunite kunstide erialale, kuid tema portfooliot ei võetud vastu.[5]

1980. aastate lõpus saavutas Vettriano edu. 1989. aastal võeti Vettriano kaks maali Kuningliku Šoti Akadeemia aastanäitusele. Mõlemad maalid müüdi kohe esimesel päeval maha ning Vettrianoga võtsid ühendust mitmed galeriid. Ka järgnev aasta oli sama edukas, mil Kuningliku Kunstiakadeemia suvisel näitusel oldi vaimustatud Vettriano maalidest. Algas Vettriano tähelend kunstnikuna. Tema tööd said rahva hulgas populaarseks ning huvi Vettriano maalide vastu järjest kasvas. See tõi kaasa näitused üle kogu maailma. Edinburghis, Londonis, Hongkongis, Johannesburgis ja New Yorgis on olnud Vettriano isikunäitused nii edukad, et kõik väljapandud maalid on ära ostetud.[6]

Vettriano maalide hinnad kerkisid pärast kunstniku kuulsakssaamist enneolematutesse kõrgustesse ning tema teoste reproduktsioonidest said bestsellerid. Vettrianot ostsid mitmed kuulsused. Näiteks on Vettriano maale ostnud Jack Nicholson, Sir Alex Ferguson, Sir Tim Rice ja Robbie Coltrane.[2] Vettriano maalid maksavad vahemikus 48 000 – 195 000 naela.[7] The Guardiani väitel teenib ta aastas 500 000 naela.[8]

2004. aasta oli Vettriano karjääri tipp. Nimelt müüdi Vettriano maal "Laulev ülemteener" ("The Singing Butler") oksjonil 744 500 naela eest, mis teeb sellest Suurbritannia kalleima maali. Vettrianot autasustati ka Briti impeeriumi ordu ohvitseri (OBE) aumärgiga teenete eest visuaalkunstis ning temast tehti dokumentaalfilm "Jack Vettriano: rahva kunstnik".[9]

Aastatel 1994–2007 esindas Vettriano maale Portlandi galerii Londonis. Partnerlus lõppes 2007. aasta juunis. 2008. aastal võttis Vettriano ette mitu eraprojekti, sealhulgas raamatu "Studio Life" kirjutamise.[9]

2009. aastal tellis Monaco jahtklubi Vettrianolt maalisarja, tähistamaks nende kuulsa jahi Tuiga 100 aasta juubelit. Näitus "Homaaž Tuigale" avati Monacos 2009. aasta septembris ning hiljem Inglismaal 2010. aastal.[9]

2010. aastal tuli Vettrianol välja näitus "Days of Wine & Roses" Kirkcaldy muuseumis ja kunstigaleriis Fifes. Näituse avas Šotimaa peaminister Alex Salmond ning see sisaldas üle neljakümne uue Vettriano maali. Septembris 2010 avati näitus "Days of Wine & Roses" Londonis Vettriano Heartbreaki galeriis.[9]

24. märtsil 2010 andis Sir Jackie Stewart Vettrianole aasta šotlase tiitli. Tseremoonia leidis aset Londonis Boisdale'i klubis.[10]

2011. aasta novembris pandi taasavatud Šotimaa rahvuslikku portreede galeriisse Edinburghis üles Vettriano autoportree "The Weight".[9]

2013. aasta 21. septembrist kuni 2014. aasta 23. veebruarini toimus Glasgow's Kelvingrove'i kunstigaleriis ja muuseumis Vettriano suur retrospektiiv, mis tähistas 20 aastat Vettriano karjääris.[9] Näitusel oli kokku üle saja töö. Kajastatud oli ka tema kuulus "Laulev ülemteener". Paljud erakollektsionääridelt laenatud Vettriano maalid olid esimest korda 20 aasta jooksul avalikkusele nähtaval.[11]

2015. aasta aprillis asutas Vettriano oma kirjastuse Jack Vettriano Publishing Limited.[9]

Stiil[muuda | muuda lähteteksti]

Jack Vettriano on iseõppinud kaasaegne kunstnik. Tema maalid on romantilised ja veidi erootilised, kujutades elegantseid naisi ja härrasmehi. Vettriano maalid kajastavad meeste ja naiste vahelisi suhteid, armastust ja kirge. Tema maalid on ajatud ning jätavad filmiliku stseeni mulje, mis paneb vaatajat narratiivset lugu oma peas edasi arendama.

Vettriano stiili on võrreldud Edward Hopperi ja Walter Richard Sickerti omaga ning Vettrianole omased rannamotiivid sarnanevad Eugene Louis Boudini omadega.[12]

Vaatamata suurele äriedule ja populaarsusele on Vettriano realistlik stiil ning romantiline ja erootiline temaatika jäänud akadeemilistele kunstiringkondadele vastumeelseks.[13]

"Laulev ülemteener"[muuda | muuda lähteteksti]

"Laulev ülemteener" ("The Singing Butler") on õlimaal, mille Vettriano maalis 1992. aastal. Maal müüdi 2004. aastal oksjonil 744 800 naela eest, mis teeb maalist ajaloo kalleima Šoti maali. Maali reprod teevad maalist enim müüdud pildi Ühendkuningriigis.

Maal kujutab Fife'i maakonna rannal tantsivat paarikest koos teenijatüdruku ja ülemteeneriga, kes hoiavad nende kohal vihmavarje. Tantsiv mees kannab ülikonda ning tema daam on paljajalu, pikas punases õhtukleidis ja punaseis kindais. Jääb mulje, nagu oleks paarike kusagilt peolt põgenenud ning otsinud endale romantilise koha. Horisont on madal ning taevas udune ja hall.[14]

Vettriano sõnul andis talle maali jaoks inspiratsiooni varem tehtud kompliment, kui hästi ta oskab randu maalida. Rannale maalis ta paarikese, sest rand on koht, kus romantiliselt aega veeta. Teose tasakaalu ja kompositsiooni nimel lisas ta paarikese juurde teenijatüdruku ja ülemteenri.[14]

Annetused[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aastal asutas Vettriano Saint Andrewsi ülikooli stipendiumi, et rahastada üliõpilasi, kes muul viisil ülikoolis käia ei saaks. Stipendium antakse iga nelja aasta tagant.[15]

Vettriano on annetanud mitmed kunstiteosed, mida müüakse heategevusorganisatsioonide abiga. Näiteks 2001. aasta septembris andis Vettriano Sotheby heategevusoksjonile maali "Ilus unistaja" ("Beautiful Dreamer"), mille ostusumma läks haiglatele heategevuseks.[16]

2008. aastal annetas Vettriano Sport Reliefile Zara Phillipsi portree, mis kandis nime "Olympia". Maal läks heategevusfondi kogumise enampakkumisele ning müüdi Bonhamsi oksjonil 36 000 naela eest.[17]

2010. aastal lõi Vettriano koostöös Tracey Emini ja Firenze Welchiga postkaardi British Airwaysi kampaaniana Sport Reliefi jaoks. Postikaardi kõrgeim pakkumine tõusis üle 2000 naela.[18]

Samal aastal aitas Vettriano koguda raha Elephant Family organisatsiooni jaoks, annetades oksjonile elevantide skulptuure ja mudeleid. Vettriano annetatud elevant, "The Singing Butler Rides Again", sai kõrgeima pakkumise ning müüdi 155 000 naela eest.[19]

2010. aastal palus Šotimaa peaminister Alex Salmond luua Vettrianol ametliku jõulukaardi "Let's Twist Again". Esialgne maal ja koopiaprindid müüdi hiljem oksjonil nelja Šotimaa heategevusorganisatsiooni heaks, kogudes 86 000 naela.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Ewing, Sarah (14 August 2009). "Jack Vettriano: 'I've gone from hand-me-downs to Armani'". The Daily Telegraph. London.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Vettriano gallery out of the frame". Edinburgh: Scotsman.com News. 30 July 2007.
  3. ↑ "Gloucestershire Festivals - Jack Vettriano". BBC.
  4. ↑ Simpson, Donna (11 February 2009). "Vettriano gesture of thanks". The Fife Free Press.
  5. ↑ "Jack Vettriano: The poster boy of popular art". The Independent. London. 22 October 2010.
  6. ↑ Jack Vettriano. Biography. Vettriano Official Homepage
  7. ↑ Collins, Amy (July 2012). "The Singing Butler Did It". Vanity Fair.
  8. ↑ Mian Ridge (31 October 2005). "Art manual inspired me to create Singing Butler, Vettriano admits | UK news". The Guardian.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 9,6 Jack Vettriano. Biography. Jack Vettriano Official Homepage
  10. ↑ "WNOL Westminster News Online" Leading names to appear at Great Scot Award". Wnol.info. 23 February 2010. Archived from the original on 1 February 2014.
  11. ↑ "Jack Vettriano retrospective exhibition begins", BBC News, 20 September 2013.
  12. ↑ Smith Gordon, Introduction Fallen Angels, Pavilion Books, London 1994
  13. ↑ Andrew Graham Dixon.(2019) Kunst. Kaljujoonistest kaasaegse kunstini. Tallinn: 2010. Lk 569.
  14. ↑ 14,0 14,1 The Singing Butler Did It, Vanity Fair, July 2012.
  15. ↑ "2004 | Jack Vettriano scholarship | University of St Andrews". St-andrews.ac.uk. 13 May 2004.
  16. ↑ "Jack Vettriano to Be Awarded Honorary Degree 3 March 2003". St-andrews.ac.uk. 3 March 2003.
  17. ↑ "In Pictures | In Pictures: Sport Relief auction". BBC News. 23 October 2008.
  18. ↑ John Sutherland. "Save our postcards | Travel". The Guardian.
  19. ↑ "The star-studded elephant auction: Harper's BAZAAR". Harpersbazaar.co.uk. 1 July 2010. Archived from the original on 1 February 2014.
  20. ↑ "BBC News - Salmond's Vettriano Christmas card raises £86,000". Bbc.co.uk. 12 February 2011.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jack_Vettriano&oldid=5117483"