Jaan Salm

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikust; käsitöösturi kohta vaata artiklit Jaan Salm (käsitööstur)

Jaan Salm (sündinud 8. oktoobril 1937 Kehtna vallas Harjumaal) on Eesti füüsik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Salm on talupidaja poeg.[1]

Salm lõpetas 1955 Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi, 1960 Tartu Ülikooli füüsikaosakonna, 1968 aspirantuuri TÜ-s. 1970. aastal kaitses ta füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi geofüüsika erialal Vilniuse Ülikoolis väitekirjaga "Диффузионные искажения при измерении спектра аэроионов" ("Difusioonmoonutused aeroioonide spektri mõõtmise"). Ta täiendas end 1973–74 Berliinis Humboldti Ülikoolis, 1979 Moskva Ülikoolis, 1984 Toulouse'is Paul Sabatier' Ülikoolis ning 1990 Tampere Tehnikaülikoolis.[1]

1961–64 oli Salm TÜ üldfüüsika kateedri vanemlaborant, 1969–82 vanemõpetaja, 1982–85 dotsent, 1985–87 aeroelektri labori vanemteadur, 1987–92 juhtivteadur, 1992–93 vanemteadur, 1993–2003 keskkonnafüüsika instituudi vanemteadur, 2003. aastast erakorraline teadur, 2007. aastast ka Füüsika Instituudi erakorraline teadur. 1974–83 oli ta ka TÜ aeroionisatsiooni ja elektroaerosoolide labori aeroioonide spektromeetria sektori teaduslik juhendaja. Salm on lugenud TÜ-s füüsika, juhuslike funktsioonide teooria ja statistilise hüdromehaanika kursusi ning koostanud õppevahendeid.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Salmi peamised uurimisvaldkonnad on olnud aeroioonide liikuvusjaotus, evolutsioon ja mõõtmisvahendid, atmosfääri aerosooli karakteristikud ja elektrilised protsessid aerosoolis. Ta on avastanud seaduspärasusi liikuvusanalüsaatorite lahutusvõime määramiseks, aerosooliosakeste tekke ja laadumise selgitamiseks ning atmosfääri ioonide karakteristikute kirjeldamiseks, samuti arendanud teadusaparatuuri.[1]

Salm on osalenud TÜ poolse juhina välimõõtmistel Moskva oblastis (1986), Leedus (1988) ja Soomes (1999–2000). Ta on juhendanud teadusuuringute lepinguid ja hoidnud Eesti Teadusfondi grante. 1988. aastal oli ta üks Tahkuse Õhuseirejaama rajajaid. Ta on Jaapani Atmosfäärielektri Ühingu liige.[1]

Salm on avaldanud üle 160 teadustrükise ja aimeartikleid, tal on 15 autoritunnistust. Ta on tõlkinud teaduslikke artikleid jaapani keelest.[1]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Salm on pälvinud Nõukogude Eesti preemia (1967, kollektiivis), NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse audiplomi (1967) ja pronksmedali (1982), NSVL leiutaja rinnamärgi (1988), Tartu Ülikooli medali (2003)[1] ning Tartu Ülikooli aumärgi (2007)[2].

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Экспериментальное исследование действия турбулентной диффузии в аспирационном счетчике аэроионов" // TÜ Toimetised 239 (1969)
  • "О стационарной зарядке аэрозолей в несимметрично биполярной ионной атмосфере" // Изв. АН СССР. Физ. атмосферы и океана 7 (1971)
  • "Многоканальный автоматический спектрометр аэроионов" (kaasautorid A. Jakobson, H. Tammet) // TÜ Toimetised 320 (1973)
  • "The average mobility spectrum of large ions of the troposphere" // Res. Lett. Atmospheric Electricity 8 (1988)
  • "Observation of condensation on small air ions in the atmosphere" (kaasautorid H. Iher, H. Tammet) // Lecture Notes in Physics 309 (1988)
  • "Chemical composition of small atmospheric ions near the ground" (kaasautor A. Luts) // J. Geophys. Res. Atmospheres 99 (1994)
  • "Bursts of intermediate ions in atmospheric air" (kaasautorid U. Hõrrak, H. Tammet) // J. Geophys. Res. Atmospheres 103 (1998)
  • "Diffusion distortions in a differential mobility analyzer: The shape of apparent mobility spectrum" // Aerosol Sci. Technol. 32 (2000)
  • "Statistical characterization of air ion mobility spectra at Tahkuse Observatory: Classification of air ions" (kaasautorid U. Hõrrak, H. Tammet) // J. Geophys. Res. Atmospheres 105 (2000)
  • "Physical characterization of aerosol particles during nucleation events" (kaasautor) // Tellus 53B (2001)
  • "Aerosool ja radioaktiivsus keskkonnas" (kaasautor). // Teadusmõte Eestis. Täppisteadused. Tallinn, 2006

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide
  2. https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=600&lang=en

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980" Tartu, 1987. I kd, lk 283; II kd, lk 160
  • "Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites" Tallinn, 1982. III kd, lk 294, 329
  • "A to Z of Scientists in Weather & Climate" by Don Rittner (2003), FactsOnFile, Inc., New York, lk 147–149
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.