Jaan Nüssik
Jaan Nüssik (28. veebruar 1931 Polli vald, Karksi kihelkond, Pärnumaa – 22. september 2020) oli eesti keemik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Jaan Nüssik oli möldri poeg.[1]
1951. aastal lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli, 1956 TRÜ keemiaosakonna, 1961–1965 NSVL TA Maagileiukohtade Geoloogia, Petrograafia, Mineraloogia ja Geokeemia Instituudi (Moskva) aspirant, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1969, samas).[1]
Ta oli 1957–1965 NSVL TA Maagileiukohtade Geoloogia, Petrograafia, Mineraloogia ja Geokeemia Instituudi nooremteadur, 1965–1976 Venemaa Mineraalide Sünteesi ja Kristallide Kasvatamise TUI noorem- ja vanemteadur, 1976–1984 NSVL TA Komi filiaali vanemteadur (Sõktõvkaris), 1984–1998 TTÜ ehitusmaterjalide labori vanemteadur.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Tema uurimisvaldkonnad on kristalli- ja ligandite välja teooria, emissioonspektraalanalüüs, mineraalide adsorptsioonspektroskoopia, daikide keemiline koostis granitoidides, mineraalide süntees ja kristallide kasvatamine. Osalenud paljudes ekspeditsioonides (Siberis, Kasahstanis, Sahhalinil, Komis jm).
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Üle 60 teadustrükise, sh 5 monograafiat; 8 autoritunnistust.[1]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976–1986 Venemaa Mineraloogide Ühing
- 1984 Eesti Keemiaselts
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 24
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.