Jaan Nüssik

Allikas: Vikipeedia

Jaan Nüssik (28. veebruar 1931 Polli vald, Karksi kihelkond, Pärnumaa22. september 2020) oli eesti keemik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Nüssik oli möldri poeg.[1]

1951. aastal lõpetas ta Tartu 5. Keskkooli, 1956 TRÜ keemiaosakonna, 1961–1965 NSVL TA Maagileiukohtade Geoloogia, Petrograafia, Mineraloogia ja Geokeemia Instituudi (Moskva) aspirant, geoloogia-mineraloogiakandidaat (1969, samas).[1]

Ta oli 1957–1965 NSVL TA Maagileiukohtade Geoloogia, Petrograafia, Mineraloogia ja Geokeemia Instituudi nooremteadur, 1965–1976 Venemaa Mineraalide Sünteesi ja Kristallide Kasvatamise TUI noorem- ja vanemteadur, 1976–1984 NSVL TA Komi filiaali vanemteadur (Sõktõvkaris), 1984–1998 TTÜ ehitusmaterjalide labori vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Tema uurimisvaldkonnad on kristalli- ja ligandite välja teooria, emissioonspektraalanalüüs, mineraalide adsorptsioonspektroskoopia, daikide keemiline koostis granitoidides, mineraalide süntees ja kristallide kasvatamine. Osalenud paljudes ekspeditsioonides (Siberis, Kasahstanis, Sahhalinil, Komis jm).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Üle 60 teadustrükise, sh 5 monograafiat; 8 autoritunnistust.[1]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.