Jälle need naksitrallid. Esimene raamat

Jälle need naksitrallid. Esimene raamat
Autor	Eno Raud
Illustreerija	Edgar Valter
Päritolumaa	Eesti
Keel	eesti
Žanr	lastekirjandus
Kirjastaja	Eesti Raamat
Ilmumisaeg	1979
Lehekülgi	144
Eelnev raamat	Naksitrallid. Teine raamat
Järgnev raamat	Jälle need naksitrallid. Teine raamat

"Jälle need naksitrallid" on kolmas raamat Eno Raua naksitrallilugude lasteraamatusarjas.

Sisu

Triumfiga lõppenud võitlus rottidega on naksitrallidest teinud kuulsused - autogrammikütid ja pilgud jälitavad neid kõikjal. Kolmik otsustab sõita puhkusele, linnakärast eemale mere äärde, ent linnast ei õnnestu kuidagi lahkuda rahvamasside tõttu, mispeale otsustatakse ööbida hotellis, kus aga lahkumispäevale eelnenud ööl külastab neid üksik lasteta daam, kes ütleb, et tal oli äsja koer surnud vanadusse ja ta sooviks endale vestluskaaslaseks/lemmikloomaks naksitralli, neist kõige paremini sobiks talle Sammalhabe. Sammalhabe aga ütleb, et ta oma sõpru maha ei jäta. Kui aga Sammalhabe läheb öösel õue koeraputkasse magama, varastab daam ta öösel kandekotis ära.

Järgmisel hommikul, kui Muhv ja Kingpool valmistuvad linnast lahkuma, ei ole Sammalhabet kusagil ning nad aimavad halba, et Sammalhabemele võis keegi peale astuda. Nad hakkavad sõpra otsima ning juhused viivad nad haiglas kokku loomaaia töötaja Voldemariga, kellele on elevant peale astunud. Edasi otsides satub neile peale väike pruun segavereline koer, kes asub nende furgoonautot taga ajama. Muhv otsustab Krae endale lemmikloomaks võtta, hotelli tagasi jõudes meenub Muhvile kohtumine daamiga eelmisel õhtul ja et daam oligi see, kes Sammalhabeme ära varastas. Samal ajal hääbub naksitrallide kuulsus, rahvast huvitab nüüd hoopis maailma kõige pikem mees, kellega ka Muhv ja Kingpool kokku saavad.

Järgmisel päeval on daam nõus Sammalhabemega parki jalutama minema, kuigi paneb ta oma vana koerarihma otsa. Pargis satuvad neile peale Muhv ja Kingpool, kes parasjagu jalutavad Kraega ja hakkavad neid taga ajama, kuid daamil õnnestub kinni püüda vaba takso. Sammalhabe aga poetab avatud taksoaknast välja pohli, juhtides nii Muhvi ja Kingpoole daami koduni. Kui Sammalhabe on väsinud, tõstab daam ta harjavarre otsa riputatud kandekotiga aknast välja (daam nimelt võimaldab Sammalhabemel magada värskes õhus, nagu viimane on harjunud), kust Sammalhabe viskab veel ühe pohla alla. Kuna kandekott ripub neljanda korruse kõrgusel, ei tule nad kuidagi päästmise ideele, mispeale otsustavad nad minna uuesti Voldemari külastama. Mees leiab eneses nii palju hingejõudu, et tõuseb haiglavoodist ja toob öösel loomaaiast oma elevandi, kes londiga tõstab Sammalhabeme daami akna pealt alla.

Daam jätab Sammalhabemega hüvasti, lahkumine on kurb, ent seda aitab leevendada Voldemar, kellega daamil kohe hea klapp tekib. Naksitrallid lahkuvad linnast - mere poole, puhkusele.

Samast raamatusarjast

• "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972)
• "Naksitrallid. Teine raamat" (1975)
• "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982)