Ivanov (näidend)
"Ivanov" on nelja vaatusega draama, mille autor on Anton Tšehhov (1860–1904). See on Tšehhovi loomingus üks tähtsamaid ja tuntumaid teoseid ning ühtlasi ka tema esimene täispikk näidend.
Näidend analüüsib inimloomust ja sotsiaalseid dünaamikaid läbi tegelaste sisemiste probleemide ja käsitleb peategelase, Ivanovi, hingelist läbipõlemist ja sotsiaalset isolatsiooni ühiskonnas.
"Ivanov" esietendus Moskvas 1887. aastal. Lavastust ei saatnud edu ning ka Tšehhov ise oli lavastuses pettunud. Ta oli öelnud, et tema kommentaare ei võetud arvesse ning näitlejad ei teadnud oma tegelasi ning rääkisid tühja juttu. Pärast seda tegi Tšehhov näidendis mõned muudatused ning aastal 1889 etendus „Ivanov“ Peterburis. Pärast etendust kirjutas Tšehhov sõbrale, et see oli ülimalt edukas.[1]
Tegelased[2][muuda | muuda lähteteksti]
Nikolai Aleksejevitš Ivanov – peategelane; talurahvaasjade komisjoni alaline liige
Anna Petrovna (neiupõlvenimega Sarra Abramson) – Nikolai Ivanovi ilus ja lahke naine, jõukast juudiperest, kannatab tuberkuloosi all
Matvei Semjonovitš Šabelski – krahv; Ivanovi onu
Pavel Kirillõtš Lebedev – omavalitsuse juhatuse esimees; Ivanovi lähedane sõber ülikoolist; soe ja külalislahke
Zinaida Savvišna – Lebedevi naine, jõukas kuid väga kokkuhoidlik
Saša – Lebedevide intelligentne 20-aastane tütar, kirglikult armunud Ivanovisse
Jevgeni Konstantinovitš Lvov – noor külaarst, moraalne, aus ja eetiline
Marfa Jegorovna Babakina – noor lesk; mõisaomanik; rikka kaupmehe tütar
Dmitri Nikititš Kossõhh – aktsiisiametnik
Mihhail Mihhailovitš Borkin – Ivanovi kauge sugulane; Ivanovi mõisa haldaja, kaval
Avdotja Nazarovna – ebamäärase elukutsega vanem naine
Jegoruška – Lebedevide juures elav inimene
Pjotr – Ivanovi teener
Gavrila – Lebedevide teener
Külaline I, II, III, IV
Sisukokkuvõte[muuda | muuda lähteteksti]
Näidend saab alguse selle peategelase Nikolai Ivanovi, 19. sajandi Kesk-Venemaa aristokraadi, maakodus. Ivanov on abielus juudipäritolu naise Anna Petrovnaga, kelle nimi oli enne abiellumist Sarah Abramson. Abielludes kristliku Ivanoviga, jättis Anna nii oma usu kui ka oma pere. [3]
Esimene vaatus algab Ivanovi mõisahalduri Borkiniga, kes nõuab, et Ivanov annaks talle raha töötajatele töötasu maksmiseks. Ivanov laseb aga Borkinil oodata, kuni ta oma palga kätte saab, mis viitab sellele, et ta on rahalistest raskustes. Lavale tulevad doktor Lvov ja krahv Šabelski, kes elavad koos Ivanovi ja Annaga. Külas tegutsev arst Lvov annab Ivanovile teada, et Anna tervis on halvenenud ning on diagnoosinud tal tuberkuloosi. Ta soovitab Ivanovil Anna viia Krimmi, kus on hästi varustatud sanatoorium tuberkuloosihaigetele. Ivanov aga seda ei taha, kuna ei saa endale reisimist lubada. Ivanov näib olevat ükskõikne oma naise halveneva seisundi pärast ja Ivanovi onu, Šabelski, ei nõustu arsti diagnoosiga, väites, et arst on "šarlatan". Mõlema mehe, kellega Anna koos elab, ükskõikne suhtumine ennustab Anna halva saatuse lavastuses. Kuigi Ivanovi melanhoolia ja ükskõiksus jätavad temast negatiivse mulje, on ta vähemalt aus. Ivanov tunnistab Lvovile, et ei tunne oma naise vastu enam armastust ega haletsust, kuigi arvab, et ta on erakordne naine. Ivanovi ülestunnistus ajab Lvovi marru. [3]
Oma kodu lämmatava õhkkonna eest põgenemiseks veedab Ivanov suurema osa õhtutest oma vana sõbra Pavel Lebedevi majas. Ivanovi suhet Lebedeviga raskendab asjaolu, et ta võlgneb Lebedevi naisele Zinaidale märkimisväärse rahasumma. Kui Ivanov valmistub Lebedevite majja suunduma, anub Anna, et mees jääks koju, kuid Ivanov keeldub, väites, et tal on vaja põgeneda, sest tema vastumeelsus Anna vastu süveneb õhtuti. Šabelskil seevastu õnnestub Ivanov nõusse saada, et ta külla kaasa võetaks. Lvoviga kahekesi jäetud Anna otsustab neile salaja järgneda.[3]
Teine vaatus toimub Lebedevi kodus, kus paljud külalised, sealhulgas jõukas lesk Marfa Babakina. Nad vestlevad ja mängivad kaarte. On Lebedevi tütre Saša sünnipäev. Peagi läheb jutt Ivanovile. Zinaida avaldab levinud arvamust, et Ivanovi ükskõiksus Anna vastu tuleneb sellest, et tema jõukad vanemad on keelanud tal kaasavara kristlasega abiellumise eest. Kuulujuttudest tingituna väljendab Saša seisukohta, et inimesed on liiga kiired kritiseerima keerulisi inimesi nagu Ivanov. Varsti liituvad Lebedevitega Šabelski, Ivanov ja Borkin. Saša ja Ivanov lähevad aeda, kus Ivanov paljastab, et tunneb halvasti isegi siis, kui teda ümbritsevad inimesed. Saša ütleb talle, et tema armastus võib ta süngest tujust välja ravida ja et nad peaksid koos Ameerikasse põgenema. Ivanov käsib Sašal teda mitte romantiseerida, vabandades end lühidalt, et rääkida Saša ema Zinaidaga eesmärgiga saada võla tagasimaksmisele pikendust. Zinaida ei ole sellega nõus, mis rusub Ivanovi veelgi.[3]
Anna ja Lvov jõuavad Lebedevi koju. Justkui tõestamaks Lvovi kahtlusi, astuvad Šabelski ja Borkin lavale, flirtides labaselt Babakinaga. Borkin nõuab, et ta abielluks Šabelskiga, et Babakinast saaks "krahvinna". Samal ajal kiusab ja piinab Ivanovi Saša armastusavaldus tema vastu. Kui Saša palub Ivanovil end veel kord ära viia, muutub tema masendus korra kergemaks. Uuenenud “värskust” ja lootust tundes suudleb Ivanov Sašat. Kui ta aga pead pöörab, avastab ta oma hirmuks, et Anna nägi seda pealt. [3]
Kolmandas vaatuses on Borkin, Šabelski, Lebedev ja Lvov koondunud Ivanovi töötuppa. Lvov avalikustab Lebedevile, et Anna on nüüd väga haige. Vaatamata naise halvenevale seisundile on Ivanov taas eemal. Koju tulles on Ivanov nördinud, nähes, et tema külastajad muudavad tema raamatukogu “baariruumiks”. Lebedev räägib Ivanovile oma visiidi eesmärgi: Zinaida tahab, et Ivanov maksaks tema laenu intressid. Piinlikus olukorras ütleb Ivanov Lebedevile, et tal pole raha intresside tagasimaksmiseks. Pärast Lebedevi lahkumist süüdistab Lvov Ivanovi selles, et ta kiirendas tahtlikult oma naise surma ükskõiksusega, et saaks Sašaga abielluda ja tema varanduse pärida. Nördinud Ivanov kinnitab, et Lvov ei saa olla hea arst, kuna tal on inimloomusest väga piiratud arusaam. [3]
Ootamatult ilmub Ivanovi majja Saša. Ivanov palub tal lahkuda, kuna tema kohalolek võib Annat ärritada. Kuigi Ivanov saadab Saša koju, on ilmselge, et Saša kohalolek on ta tujule hästi mõjunud. Asjad lähevad aga pea peale, kui Anna avastab, et Saša on Ivanovile külla tulnud. Kuni selle hetkeni on naine olnud afääri suhtes passiivne, kuid nüüd väljendab lõpuks Ivanovile oma reedetud tunnet, et too on teda kogu aeg petnud ja jätab ta maha vaesuse tõttu. Ivanovit salvavad Anna sõnad ja ta ütleb Annale kättemaksuhoos, et tema haigus on lõppfaasis ja naine on suremas. [3]
Neljas vaatus algab aasta hiljem – Lebedevi majas on Ivanovi ja Saša pulmapäev. Kui pulmakülalised ballisaalis ringi kõnnivad, kurvastab Lvov saatuse ülekohtu tõttu – miks peaks Ivanov, olles Anna surma põhjustaja, Sašaga õnne leidma. Lvov otsustab Ivanovile kõik ausalt välja öelda. Vahepeal räägib Saša oma isale kahtlusest abielluda näruse Ivanoviga, kes pole pärast kihlumist talle "naeratanud ega otse silmagi vaadanud".[3]
Lebedev soovitab Sašal ta maha jätta, kuna ka tema kahtleb noorusliku Saša ja depressiivse Ivanovi abielus. Saša lükkab selle ettepaneku aga tagasi, öeldes, et tema kohalolu ravib Ivanovi melanhooliat. Šabelski, kes ise abiellub Babakinaga, lisab pulmapäeva süngust nutmisega. Ta teatab, et nutab, sest igatseb Annat. Hetk enne tseremoonia algust kohtub Ivanov Sašaga. Teatades, et soovib pulmad ära jätta ja säästa Sašat tema depressiivsest olemusest. Segadust lisab see, et paarile lisanduvad peagi Lebedev, Borkin, Šabelski ja lõpuks Lvov, muutes selle liiduks, mida Ivanov sarkastiliselt "parlamendiks" nimetab. [3]
Lvov astub Ivanovile vastu, mõistes teda hukka Anna halva kohtlemise pärast. Borkin, Šabelski ja Saša astuvadIvanovi kaitseks välja ning Saša palub tal endaga kaasa tulla kabelisse abielluma. Lavastuse äkilises traagilises lõpuosas tõmbab Ivanov välja revolvri, et näidata kõigile, „mis on au”, ja tulistab end.[3]
Lavastused Eesti teatrites[muuda | muuda lähteteksti]
Tšehhovi draamat „Ivanov” on Eestis lavastatud neljal korral. Vene Teatris 2004. aastal, lavastaja oli Nikolai Krutikov Moskvast ja nimiosas Eduard Toman. Eesti Draamateatris lavastas „Ivanovi“ 1971. aastal Maria Knebel, peaosas oli Ants Eskola, 1992. aastal Elmo Nüganen, peaosas Jüri Krjukov ning 2017. aastal Uku Uusberg, peaosas Indrek Sammul. [4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Brenner, G. (1989). Chekhov’s Neglected Psychodrama: Ivanov. Pacific Coast Philology, 24(1–2), 43–48. https://doi.org/10.2307/1316600
- ↑ Tšehhov, Anton (1949). Ivanov. Draama neljas vaatuses. Tallinn: Ilukirjandus ja kunst.
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 Ivanov. (s.a.). enotes. https://www.enotes.com/topics/ivanov#summary-summary-899017
- ↑ Draamateater. (s.a.). Ivanov. https://www.draamateater.ee/lavastus/ivanov