Ivacevičy

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ivacevičy

[ Ivatsevitšõ ]
valgevene Івацэвічы * / Ivacevičy *transkriptsioon: Ivatsevitšõ
vene Ивацевичи (Ivatsevitši)

Coat of Arms of Ivacevičy, Belarus.svg
Flag of Ivacevičy.svg

Elanikke: 23278 (2013)

Koordinaadid: 52° 42′ N, 25° 20′ E
Ivacevičy (Valgevene)
Ivacevičy

www.ivacevichi.brest.by

Ivacevičy (ka Ivatsevitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Ivacevičy rajooni halduskeskus. Leedu keeles Ivacevičai või Ivacevičiai, poola keeles Iwacewicze. Ivacevičy asub Hryŭda jõe kaldal, linna läbib raudteeliin Baranavičy-Brest.

Kohaliku legendi järgi pärineb linna nimi mehelt, kelle nimi oli Ivan Cevič (Іван Цэвіч) Ta olevat päästnud jahil tähtsa isanda elu ja saanud tasuks endale piirkonna, kuhu hiljem kerkis linn.

Linna piirides on neli keskkooli, muusikakool ja laste spordikool. Ivacevičys on ka kultuurimaja, kino ja 2 raamatukogu. Antakse välja ajalehte «Газэта для Вас» ja rajoonilehte «Івацэвіцкі весьнік».

Ivacevičys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on ka kergetööstuse ja masinaehituse ettevõtteid. Tegutseb ilmajaam.

Vaatamisväärsusteks on Struve kaare triangulatsioonipunkt ja Jundziłłide loss.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ivacevičyt mainitakse esimest korda aastal 1508. Algselt kuulus asula Iliniczitele, seejärel Viktarynitele ja Bahumatkadele. Asula kuulus Navahradaki vojevoodkonda ja Słonimi maakonda. Aastast 1613 oli Ivacevičy alev.

Aastal 1631 sai asula omanikuks Stefan Kędzierzawski, aga aastast 1654 Jundziłłid. Nemad rajasid asulasse ka lossi ja katoliku kiriku. Aastast 1764 läks asula Sapljuckade valdusesse.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Ivacevičy hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. Aastal 1848 avati postijaam. Asula hakkas arenema peale raudtee ehitamist aastal 1871. XIX sajandi teisel poolel läks alev taas Jundziłłide valdusesse.

Aastast 1921 oli Ivacevičy Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Teise maailmasõja ajal kaotas asula üle 1000 elaniku, neist suurem osa olid juudid. Linnaõigused sai asula aastal 1966.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]