Ivatsevitšõ

Ivacevičy
	[ Ivatsevitšõ ]
valgevene	Івацэвічы * / Ivacevičy *transkriptsioon: Ivatsevitšõ
vene	Ивацевичи (Ivatsevitši)
	Ivacevičy lipp Ivacevičy vapp
Pindala	16,0 km²
Elanikke	22 377 (1.01.2024)
Koordinaadid	52° 43′ N, 25° 20′ E

Ivatsevitšõ (valgevene omaladina variant Ivacevičy) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Ivacevičy rajooni halduskeskus. Leedu keeles Ivacevičai või Ivacevičiai, poola keeles Iwacewicze. Ivacevičy asub Hryŭda jõe kaldal, linna läbib raudteeliin Baranavičy–Brest.

Kohaliku legendi järgi pärineb linna nimi mehelt, kelle nimi oli Ivan Cevič (Іван Цэвіч). Ta olevat päästnud jahil tähtsa isanda elu ja saanud tasuks endale piirkonna, kuhu hiljem kerkis linn.

Linna piirides on neli keskkooli, muusikakool ja laste spordikool. Ivacevičys on ka kultuurimaja, kino ja kaks raamatukogu. Antakse välja ajalehte Газэта для Вас ja rajoonilehte Івацэвіцкі весьнік.

Ivacevičys on toiduainetetööstus, seal töödeldakse puitu ja valmistatakse ehitusmaterjale. Linnas on ka kergetööstuse ja masinaehituse ettevõtteid. Tegutseb ilmajaam.

Vaatamisväärsusteks on Struve kaare triangulatsioonipunkt ja Jundziłłide loss.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ivacevičyt mainitakse esimest korda aastal 1508. Algselt kuulus asula Iliniczitele, seejärel Viktarynitele ja Bahumatkadele. Asula kuulus Navahradaki vojevoodkonda ja Słonimi maakonda. Aastast 1613 oli Ivacevičy alev.

Aastal 1631 sai asula omanikuks Stefan Kędzierzawski, aga aastast 1654 Jundziłłid. Nemad rajasid asulasse ka lossi ja katoliku kiriku. Aastast 1764 läks asula Sapljuckade valdusse.

Aastal 1795 läks asula kolmandal Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. Ivacevičy hakkas kuuluma algul Słonimi, seejärel Leedu ja viimaks Hrodna kubermangu. Aastal 1848 avati postijaam. Asula hakkas arenema peale raudtee ehitamist aastal 1871. XIX sajandi teisel poolel läks alev taas Jundziłłide valdusse.

Aastast 1921 oli Ivacevičy Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Teise maailmasõja ajal kaotas asula üle tuhande elaniku, neist suurem osa olid juudid. Linnaõigused sai asula aastal 1966.