Isolaatkeel

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Isoleeritud keel)
Jump to navigation Jump to search

Isolaatkeel ehk isoleeritud keel on keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat.

Isolaatkeeltel saab siiski täheldada keelekontaktidest tingitud mõjutusi teistelt keeltelt.

Üheks tuntumaks isolaatkeeleks on Põhja-Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal kõneldav baski keel. Selle kohta on arvatud, et baskid olid Edela-Euroopa põliselanikud enne, kui sinna saabusid indoeurooplased. Samuti on tuntud isolaatkeel Põhja-Pakistanis ja Põhja-Indias kõneldav burušaski keel, ajaloolistest isolaatkeeltest üks tuntumaid on aga sumeri keel.

Oletatakse, et sellised keeled on säilinud eelajaloolisest ajast enne suurte keelkondade levimist ja nende rahvaste rändamist vastavale alale.

Siiski ei ole isolaatkeeled täiesti omamoodi, sest nad on kõik olnud kontaktis neid ümbritsevate keeltega. Võib kindlalt väita, et maailmas ei ole ühtegi keelt, mis ei ole mõne teise keelega seotud: iga keel on saanud teiselt mõjutusi. Nii näiteks on baski keeles palju ladina, hispaania ja prantsuse laene, samuti mõned keldi ja araabia laenud. Baski keelest on laenatud näiteks hispaania sõnad izquierdo 'vasak' ja chatarra 'vanaraud, koli' ning võib-olla prantsuse sõna bizarre 'veider, pentsik' (baski bizar 'habe'; siit ka eesti bisarne).

Isolaatkeeli[muuda | muuda lähteteksti]