Ilma Saarepera
Ilma Saarepera (23. detsember 1912 Viljandi – september 1944) oli Eesti esimene naisnotar.[1]
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
1930. aastal omandas Ilma Saarepera Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste Eragümnaasiumis keskhariduse. Edasi suundus ta õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1934. aastal.[2]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Õpingute kestel alustas Ilma Saarepera ametnikuna tööd oma notarist isa Peet Saarepera kontoris. 1936. aastal asendas ta oma isa notaritöös, kui too oma elu viimastel kuudel haigevoodis oli. Peale isa surma liikus ta edasi sama ameti peale Elmar Joaste kontorisse.[3] Sooritanud Viljandis notarieksami,[3] otsustas Saarepera kandideerida isa surma järel vabanenud notarikohale Viljandis. Siiski osutus valituks naise tolleaegne tööandja Elmar Joaste, kellest omakorda jäi vabaks Võhma notarikoht.[4] Just sellele kohale Ilma Saarepera 12. novembril 1936. aastal nimetatigi. Järgneva kuu jooksul andis ta vandetõotuse ning ning asus notarina tööle. Saarepera oli ühtlasi tolle aja noorim, aga ka esimene naissoost notar Eestis.[3]
1937. aastal esitas Ilma Saarepera palve kandideerida Mõisaküla täitmata notarikohale, et suurendada töömahtu, laiendada tegevuspiirkonda ning seega kasvatada sissetulekut.[5] Konkursil edastas Saarepera seitset vastassoost kandidaati ja ta valiti samal kuul notariks mõisakülla, kus ta tegutses 1939. aastani. Edasi paigutati Ilma Saarepera ümber Põltsamaale, kus ta töötas notarina kuni 1941. aastal toimunud notarikohtade likvideerimiseni. Edasi asus ta vanemnotarina tööle Viljandisse.[3] Järgnev ametitee on jäänud ebaselgeks.
Organisatsiooniline kuuluvus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastate jooksul oli Saarepera mitmete isamaaliste organisatsioonide (Naiskodukaitse, Mõisaküla Skaudisõprade Selts, korporatsioon Filiae Patriae) liige ja kuulus ka Eesti Notarite Ühingusse.[3]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ilma Saarepera maeti Viljandi Jaani koguduse kalmistule.[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Maeti notar Ilma Saarepera. Eesti Sõna, 16.09.1944, nr 216, lk 3.
- ↑ Eesti Ajalooarhiiv, 2100-1-14218, l. 1, 11, 34.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Ilma Sarepera teenistustoimik. Elulookirjeldus. Eesti Riigiarhiiv, R-924-1-339 (nummerdamata).
- ↑ „Wiljandi kolmanda notari koht täitmisele“. Postimees, 29.04.1936.
- ↑ Ilma Sarepera 08.11.1937. a palve kohtuministrile. – Eesti Riigiarhiiv.76.1.352 (nummerdamata).