Ignacio Gallego

Allikas: Vikipeedia
Dolores Ibárruri (vasakul) ja Ignacio Gallego (paremal) Hispaania Kommunistliku Partei kongressil 1978. aastal.

Teodoro Ignacio Gallego Bezares (1. aprill 1914, Siles, Jaéni provints, Hispaania23. november 1990, Madrid, Hispaania) oli hispaania kommunistlik poliitik, Hispaania Kommunistliku Rahvapartei peasekretär.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gallego võitles Hispaania kodusõjas vabariiklaste poolel. Kui Francisco Franco sõja võitis, Gallego põgenes ning interneeriti põgenikelaagris tollal Prantsusmaale kuulunud Alžeerias. Sealt liikus ta edasi Nõukogude Liitu, kus elas 1945. aastani. Seejärel elas ta Prantsusmaal (pärast Hispaania KP Prantsusmaal illegaalseks kuulutamist 1950. aastal illegaalselt), külastades vahetevahel salaja Hispaaniat, Poolat ja Tšehhoslovakkiat, kus 1955. aastal Prahas toimunud Hispaania KP V kongressil valiti partei täitevkomitee liikmeks.

1976. aastal naasis Gallego salaja Hispaaniasse ning ilmus esimest korda avalikkuse rahva ette 25. aprillil 1977, mil Hispaania Kommunistlik Partei legaliseeriti. Ta elas Madridis ning valiti 1977. ja 1979. aasta parlamendivalimistel Hispaania Saadikutekoja (parlamendi alamkoja) liikmeks Córdoba ja Málaga valimisringkonnast (oli parlamendis 1977–1982).

Kui Hispaania Kommunistlik Partei 1982. aasta valimistel lüüa sai ning seejärel lagunes, rajas Gallego marksistlik-leninistliku ja nõukogudemeelse Hispaania Kommunistliku Rahvapartei. Selle liikmena oli ta parlamendi alamkojas 1986–1989. 1989. aastal ühendas ta mõlemad parteid taas.

Ignacio Gallego tütrepoeg on kirjanik Rubén Gallego.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]